Maavalitsuste kaotamine viib abielu sõlmimise maakonnakeskuste omavalitsustesse
Maakonnakeskuste omavalitsused saavad perekonnaseisuasutuste ülesanded ja hakkavad lisaks abielude sõlmimisele ka sünde, surmi ja lahutusi registreerima, rahvastikuregistrist andmeid ja tõendeid väljastama jne.
„Muudatused puudutavad maakonnakeskuseks olevaid kohalikke omavalitsusi, ülejäänud valdade ja linnade jaoks jäävad ülesanded samaks,“ rääkis siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „Oleme kohtunud kõikide maakonnakeskuseks olevate omavalitsuste esindajatega ja pakume neile kindlasti ka edaspidi igakülgset tuge maavalitsuste ülesannete üle võtmisel.“
Maakonnakeskusteks on Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Tartu, Jõhvi, Narva, Rakvere, Tallinn, Paide ja Jõgeva. Tallinna perekonnaseisuamet saab endale tänastele ülesannetele lisaks Harju maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse ülesandeid. Muudatused puudutavad ka nimevahetust. Kui praegu saab nime vahetada kõikides maavalitsustes ja Tallinna perekonnaseisuametis, siis alates uuest aastast saab seda teha Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas.
Nii nagu praegugi, saab ka edaspidi sündi, surma ja elukohta registreerida kõikides kohalikes omavalitsustes. Samuti antakse seal Euroopa Liidu kodanikule elukoha registreerimisel isikukood ja väljastatakse rahvastikuregistri väljavõtteid.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond võtab seoses maavalitsuste kaotamisega üle rahvastikuregistri kvaliteeditööde korraldamise, haldusjärelevalve ning kannete kogumise ja arhiveerimise. Samuti vastutab osakond edaspidi perekonnaseisuametnike koolituste ja eksamite läbiviimise ning perekonnaseisuametnike õiguste andmise eest.
Riigikogu võttis eile vastu kaks seadust, mis reguleerivad maavalitsuste tegevuse lõpetamist ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldust. Maavalitsused lõpetavad tegevuse 1. jaanuaril 2018. Maavalitsuste ülesanded jagatakse kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste vahel.
