Sel kuul pöördus minu poole üks hea sõber palvega saata läbi interneti Töötukassasse puuderaskuse taotlus. Istusin siis arvuti taha, laadisin Töötukassa kodulehelt taotluse blanketi arvutisse, täitsin ära, digiallkirjastasime selle ja meili kaudu Tartu töötukassasse. Imestus oli suur, kui mõne aja möödudes, tahtes uurida kas vastus on juba tulnud, nägin meili pealkirjaga: „Mail Delivery System“. Mida asja, kas tõesti olin meili aadressi valesti kirjutanud ja kuskile punkti jätnud kirjutamata? Lugedes siis kirja sisu, selgus, et pole ressurssi, et nii suurt faili vastu võtta.

Kuna töötukassas ei saanud seda taotlust meie meilikastist välja printida, tuli endal kodust see üüratud paberipakk välja printida. Taotlus koosnes 81 lk-st. Vot selle peale ma vihastasingi. Miks ei võiks olla Töötukassa meili aadressiks olla tartu.töötukassa@gmail.com, oleks saanud esimesel korral kohe taotluse ära saata, mitte oodata, kohale minna ja tagasi tulla. Milleks need kallid projektid, mis siiani ei tööta?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena