Lugeja: kuidas peaksime metsa säästma, kui prindin välja 81 lehekülge taotlust?

2016. aasta kevadel käisin koolitusel "e-arved". E-arvete saatmiseks vajab saatja spetsiaalset programmi, mis koostab html. faili ja siis on vaja veel operaatorfirmat, mis need failid edastab.Meenus, kuidas rahandusministeeriumi tädi seletas õhinal, et projekti maksumus oli vist 13 miljonit ja kuidas see projekt hakkab kõvasti raha kokku hoidma, säästes metsa olematute paberite näol, väheneb tööjõud ja arhiivideks vajalikud ruumid. Kõik oli hüper-super.

Sel kuul pöördus minu poole üks hea sõber palvega saata läbi interneti Töötukassasse puuderaskuse taotlus. Istusin siis arvuti taha, laadisin Töötukassa kodulehelt taotluse blanketi arvutisse, täitsin ära, digiallkirjastasime selle ja meili kaudu Tartu töötukassasse. Imestus oli suur, kui mõne aja möödudes, tahtes uurida kas vastus on juba tulnud, nägin meili pealkirjaga: „Mail Delivery System“. Mida asja, kas tõesti olin meili aadressi valesti kirjutanud ja kuskile punkti jätnud kirjutamata? Lugedes siis kirja sisu, selgus, et pole ressurssi, et nii suurt faili vastu võtta.

Kuna töötukassas ei saanud seda taotlust meie meilikastist välja printida, tuli endal kodust see üüratud paberipakk välja printida. Taotlus koosnes 81 lk-st. Vot selle peale ma vihastasingi. Miks ei võiks olla Töötukassa meili aadressiks olla tartu.töö[e-mail], oleks saanud esimesel korral kohe taotluse ära saata, mitte oodata, kohale minna ja tagasi tulla. Milleks need kallid projektid, mis siiani ei tööta?