Eesti küberruumi turvalisus on maailmas viies, Euroopas esimene

Eile avalikustati Genfis maailma infoühiskonna tippfoorumil uus ülevaade riikide küberturvalisusest. Selle ülevaate järgi on Eesti maailmas 5. kohal ning Euroopas 1. kohal.

Globaalset küberturvalisuse indeksit koostab Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU).

Eestist eespool on Singapur, USA, Malaisia ja Omaan. Põhjanaabritest on Norra 11., Soome 16. ja Rootsi 17. kohal. Lõunanaabritest on Läti 21. kohal ning Leedu 57. kohal. Kokku on indeksis hinnatud kõiki 195 riiki.

Lisaks ITU indeksile tutvustati eile Genfis ka mitut alternatiivset hindamissüsteemi: Eesti E-riigi Akadeemia poolt loodud “Riiklikku küberturvalisuse indeksit”, Oxfordi Küberturbe Võimekuse Keskuse poolt loodud “Küberturbe küpsusmudelit” ning Maailmapanga poolt loodud “Küberkuritegevuse vastase võimekuse hindamise tööriista”.

E-riigi Akadeemia küberturvalisuse ekspert Raul Rikk toob välja asjaolu, et riikide infoühiskonna arengu ja küberturbe arengu edetabelid ei kattu. “Paljud riigid, kes IKT arengus on tagapool, osutuvad küberturbe valdkonnas palju edukamaks. Sama kehtib ka vastupidi,” märkis ta.

Tema sõnul on ITU indeksi metoodika on üldjoontes sama, mida kasutati esmakordselt 2014. aastal. Indeks koosneb 5 valdkonnast, milleks on riikide seadusandlus, tehniline võimekus, organisatoorne võimekus, arendustegevus ja koostöö. Indikaatorite osas on indeksit muudetud oluliselt täpsemaks – 17 indikaatori asemel on nüüd 25, mis omakorda sisaldavad 157 erinevat küsimust. See annab võimaluse hinnata riikide olukorda palju täpsemalt kui varem.

Miinusena toob ta välja asjaolu, et indeksi koostajad ei näita riikide hindamise puhul tõendusmaterjale. Raske on aru saada, kas riikide poolt antud vastused vastavad tõele või mitte. “See muudab ka riikide küberturbe võimekuste arendamise raskeks, kuna laiemale spetsialistide ringile pole aru saada, milliseid aspekte oleks vaja parandada. Lisaks on indeksis presenteeritud olukord, mille kohta koguti andmeid 2016. aasta jaanuarist septembrini. Paljude riikide olukord on tänaseks juba muutunud,” ütles ta.

Raul Rikki sõnul proovib selliseid kitsaskohti lahendada E-riigi Akadeemia alternatiivse küberturbe indeksiga, mis võeti kasutusse eelmisel aastal. Riiklik küberturbe indeks (National Cyber Security Index) näitab riikide olukorda 12 strateegilise võimekuse ja 60 indikaatori kaudu. Iga positiivse vastuse juurde kuvatakse asjakohased tõendusmaterjalid. Indeksit hoitakse veebikeskkonnas ncsi.ega.ee, kuhu täienduste sisseviimine toimub jooksvalt.