Reformierakond on vastu Keskerakonna plaanile vene keeles õpet jätkata
Homme toimuval Tallinna linnavolikogu erakorralisel istungil on arutlusel kolmele Tallinna koolile järeleandmiste tegemine vene keeles õpetamiseks.
Reformierakondlaste Kristen Michali, Õnne Pillaku ja Paul-Eerik Rummo sõnul peab Eesti haridussüsteem olema eestikeelne lasteaiast alates ja Keskerakonna plaani ei toetata, vaid tehakse ettepanek anda haridusele lisaraha eesti keele õppeks.
"Keskerakond on soovinud vene koolidele korduvalt teha erandeid, kuid Reformierakond on valitsuses seisnud kindlalt eestikeelse hariduse eest. Keskerakonna, SDE ja IRL-i valitsuse leebet hoiakut eestikeelse hariduse suhtes vaadates on risk, et kui plaan kiidetakse volikogus Keskerakonna häältega enne suve heaks, hakkab surve valitsuses järelandmiste tegemiseks," märkis Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak.
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul on ta korduvalt küsinud peaminister Rataselt, et kui soovime paremat keeleoskust, siis kuidas seda saab, kui anda järele vene poliitikutele ja õppida vähem? "Järeleandmiste eestseisjate jutt on üsnagi ebaloogiline. Räägitakse kvaliteedi tõusust läbi keele vähema õppimise? Keskerakonna plaan järeleandmistest ei ole Eesti tuleviku huvides, pigem karuteene noortele," arvas Michal.
Keskerakonna vene suuna ideoloogidel soovitab Michal lugeda Inimarengu Aruannet 2017 või Integratsioonimonitooringut. "Sõnum teadlaste poolt on ühene - Eestis annab eesti keele oskamine paremad võimalused. Haridussüsteem peab olema eestikeelne ning mida varem õpe algab, seda enam sellest lastele kasu sünnib. Anname haridusse raha keeleõppeks, see on minu positiivne ettepanek," rõhutab Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Kristen Michal.
Paul-Eerik Rummo sõnul ei toeta Reformierakonna fraktsioon homsel linnavolikogu istungil Keskerakonna plaani minna Tallinnas osaliselt tagasi venekeelsele haridusele.
"Abilinnapea Mihhail Kõlvarti esitatav eelnõu on läbinähtavalt silmakirjalik valimiseelne trikk. Koole, õpilasi ja lapsevanemaid ahvatletakse kaasa minema mingi "pilootprogrammiga", millest pole olemas rohkem kui paar ebaloogilist lauset valitsuskoalitsiooni lepingus. Nii palju kui viimastest saab järeldada, viiks see haridusliku segregatsiooni suurenemiseni Eestis," ütles Paul-Eerik Rummo, kes on töötanud nii haridus- kui rahvastikuministrina.
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017, mis avaldati eelmisel nädalal, sõnastas oma kokkuvõttes, et enamik Eesti elanikke toetab selgelt eestikeelse õppega alustamist juba lasteaias, üha enam eelistatakse ühist eestikeelset lasteaeda ning keelepõhine eristumine hariduses on langustrendis.
