Tallinn küsib valitsuselt kolmele koolile õppekeele erandit
Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi hoolekogud on gümnaasiumiastme õppekeele küsimust arutanud ja teinud otsuse taotleda gümnaasiumiastme osas luba pakkuda kvaliteetset aineõpet paindlikult valides õppekeelt samas suurendades eesti keele õppemahtu C1 tasemele.
Otsuse poolt oli 37 ja vastu 14 kohal viibinud saadikut, vahendab ERR-i uudisteportaal.
Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on pilootprogrammi põhieesmärgiks heal tasemel ainete õpetamine ning gümnasistide eesti keele taseme tõstmine lähiaastate jooksul. "Praegune haridus venekeelses gümnaasiumis annab eesti keele teadmisi B2 tasemel, mis ei ole piisav selleks, et jätkata haridusteed Eesti kõrgkoolides. Kolmes koolis läbiviidava pilootprojektiga soovime tõsta eesti keele taset nii, et ei langeks aineõpete kvaliteet," märkis Kõlvart.
Abilinnapea möönis, et vene koolides esineb eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul vajakajäämisi. "Seetõttu ei saa me nõuda ka õpilastelt väga häid tulemusi gümnaasiumis, kui ei ole suudetud tagada metoodilisi juhendeid, õpikuid ja abivahendeid," tõdes Kõlvart. "Meie kõigi ühiseks eesmärgiks on haritud rahvas. Kui valikuvõimalus keeleõppe korraldamises aitab kaasa kvaliteetse ja konkurentsivõimelise haridusele, siis me peaksime seda toetama."
Haridus- ja teadusministeeriumi 2014. aastal läbiviidud uuringu "Vene õppekeelt kasutavate gümnaasiumide õppe tulemuslikkusest eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul" raport näitab, et õpetajate keelevaldamine on tihti probleem. Samas näitab raport sedagi, et õpetajad ja õpilased ei ole rahul olemasolevate eestikeelsete õppematerjalidega. Need on kirjutatud eesti keelt emakeelena valdavate õpilaste jaoks, milles puuduvad vajalikus mahus adapteeritud õppematerjalid ning on ka sellistena liiga keerulised ja ülekoormatud. Seega jõudsid HTMi kokku kutsutud eksperdid järelduseni, et tegemist on sageli formaalse saavutusega, mille seos eesti keele taseme parendamisega on küsitav.
Tallinna paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammi raames koostavad koolid eesti keele õpet toetavate kooliväliste tegevuste kava, millega luuakse õpilastele võimalus eesti keele praktiliseks kasutamiseks. Näiteks kavandatakse erinevaid õpilasvahetusi, keelekohvikuid, laagreid jms. Ühtlasi organiseeritakse tegevusi lapsevanematele, et kaasata neidki lapse keeloskuse arendamiseks: ühiselt arutatakse lapsevanemate rolli üle õppeprotsessi toetajana ning kodu ja kooli koostöö põhimõtteid teise keele intensiivõppes. Õpilaste keelearengut testivad pidevalt koolid ise ning annavad vahetult tagasisidet nii keeleoskuse valdamisest kui selle arengust õpilastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele.
