Saksamaa välisluureagentuur (BND) monitooris mitmete USA ettevõtete ja valitsusinstitutsioonide tegevust, sh aastatel 1998-2006 Valge Maja elektroonkirju, telefone ja fakse, kasutades enam kui 4000 võtmesõna.
Bill Clinton administratsiooni lõpuaastatel ja kogu George W. Bushi ametioleku aja jooksul jälgiti USA rahandusministeeriumi ametkondi, NASAt, USA õhu- ja mereväge jt kaitsega seotud asutusi, paljastub ajalehe väitel dokumentidest.
Ka ülejäänud Washington ei olnud luuramisele immuunne, kuna jälgimise all olid isegi sellised organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kaitsekompanii Lockheed Martin, inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch ja ligemale 100 riigi diplomaatilised esindused.
Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa suhted olid paranemas president Barack Obama ametiajal, kes paistis liidukantsler Angela Merkeliga hästi läbi saavat. 2013. aastal aga lekitas USA endine luuretöötaja Edward Snowden ajakirjandusse salajased dokumendid, millest tuli välja, et riiklik julgeolekuagentuur NSA luuras ka Merkeli järele.
Merkel oli toona ameeriklaste peale maruvihane ja ütles: „sõprade järele ei luurata.“
2016. aasta raport aga paljastas, et Saksamaa luureagentuur oli spioneerinud NATO liitlaste ja teiste Euroopa Liidu riikide järele. Viimased moodustasid suisa kaks kolmandikku selle kõigist sihtmärkidest.
2013. aastani jälgiti erinevate sõjaväe ja valitsusasutuste tegevust, sh luurati nii riigipeade, valitsuste, ministrite kui nende alluvate järele.
Merkel on tänaseni eitanud, et teadis midagi liitlaste järele luuramisest.
