Dendroloogia seltsi president Aino Aaspõllu: hõberemmelgat ei peaks säilitama
Dendroloogia Seltsi presidendi Aino Aaspõllu sõnul võib hõberemmelga eluiga olla ligi 300 aastat, kuid siis on see suures osas mädanenud puu, millel vaid mõni elus oks. Haabersti hõberemmelga taolisi puid on tema sõnul Eestis kümneid tuhandeid ja Tallinnas tuhandeid. Tallinna suurimad hõberemmelgad on Šnelli tiigi ääres. Haabersti oma on vana ja haige, vahendab ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".
"No ta on seest juba mäda, sealt on suuri harusid juba maha kukkunud ja kui ta oleks kuskil eraldi kaugel, siis ta võiks ju olla nii kaua, kuni jääb järgi mingi tüügas. Aga praegu ta on ju keset inimesi ja võib isegi ohtlikuks muutuda," ütles Aaspõllu..
Haabersti puu kaitsmine on Aaspõllu hinnangul tõstatanud puu säilitamisest märksa olulisemaid küsimusi, nagu näiteks ristmikuga kaasnev võimalik mürataseme tõus, mis puudutab vahetult liiklussõlme kõrval elavaid inimesi. Ta juhib tähelepanu ka loomaia äärsele kaitsemetsale ning arutleb, mis saab neist puudest, kui põhjavee taset madalamale lastakse. Need puud hakkavad siis kuivama, leiab ta.
Haabersti hõberemmelga juures on juba mitu nädalat laagris olnud looduskaitsjad, kes on puud ööpäevaringselt valvanud. Tallinna keskkonnaamet andis puu mahavõtmiseks loa ja korduvalt on kohal käinud ka politsei, kes on andnud korralduse puu juurest lahkuda.
Puukaitsjad aga alla ei anna ja võitlevad remmelga eest edasi. Facebookis on loodud üritus, kus kutsutakse homseks inimesi kokku remmelgat kaitsma. Samuti saatsid vabatahtlikud palveavalduse Haabersti hõberemmelga raieloa tühistamiseks.
Hõberemmelga kaitsele asusid ka riigikogu liikmed. Nimelt tegid riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma liikmed Eerik-Niiles Kross, Artur Talvik, Mart Nutt ja Rainer Vakra pöördumise ministrite, muinsuskaitseameti ja linna poole. Saadikute sõnul on Haabersti hõberemmelgas muutunud looduslikuks pühapaigaks, mistõttu ei saa puu mahavõtmine kõne allagi tulla.
