Kodanikuühiskonna asjatundja ja aktivist, SDE liige Siim Tuisk usub, et laias laastus tegi puukaitsjate aktisoon ühiskonnale head, olgugi, et lõppeb see siiski puu mahavõtmisega. "Nad juhtisid tähelepanu olulisele teemale, inimesed hakkasid rohkem enda ümber ringi vaatama," ütles Tuisk Delfile. Näiteks tekkis internetti veebikülg tallinnraiub.ee, mis koondab endasse avaliku info raielubade kohta.
Samas tegid kõik klounaadiks pööranud protsessis osalenud Tuisu sõnul vigu, mille vältimisel võinuks aktsioonist tõusev tulu suuremgi olla. "Puukaitsjad tegid suure hulga asju õigesti, nad suutsid hoida suurt meedia tähelepanu ja oma sõnumit edastada," ütles Tuisk. Ilma organisatsioonita, ilma eelnevate kokkulepete ja tööjaotuseta tegutseva rühma kohta on see tubli saavutus, ent potentsiaalsed võimalused jäid ära kasutamata. Puukaitsjail ei tekkinud oma platvormi, neil polnud võimalik oma sõnumit oma toetajaile otse edastada, ehkki piisanuks kasvõi Facebooki leheküljest või Twitteri kontost. Sellise kanali puudumine näitab, et puukaitsjad polnud oma tegevust läbi mõelnud, neil polnud pikaajalist plaani.
Aga mis siis saab, kui te kaotate?
Tuisu sõnul pidanuks nad ka oma toetajate ootusi paremini suunama ning kohe alguses avalikkusele ütlema, mis siis saab, kui puu ikkagi maha võetakse, mis on järgmine samm? Selline kogu panga peale mängimine, kus võimalik on ainult triumfaalne võit või täielik põrumine, võib lõpuks toetajad aktivistide vastu pöörata: milleks kogu see tants ja trummilöömine, te ju kaotasite? See teeb pisut raskemaks ka järgmiste lokaalse iseloomuga protestijate elu, mingis mõttes peavad kõik järgmised aktivistid vastutama ka eelnenute ebaõnnestumiste eest. Või kui kogu panga peale põrutada, siis tuleks ka avalikkusele öelda, et miks just nii, miks ei sobi kokkuleppeid võimaldavad strateegiad? Potentsiaal jäi tema hinnangul kasutamata selleski mõttes, et korralikult organiseerudes võinuks sealt puu alt peale hakata tõsisem liikumine, mis ühiskonda märgatavalt paremaks muudab.
Mõne tunni eest tuli Õismäele politsei, kes asus nädalaid tiksunud laagrit jõuga laiali ajama. Tuisk ei usu, et politsei sekkumine võiks järgmisi protestijaid pelutada – politsei ei tulnud kohe, ja saabudeski ei kasutatud ju mingit agressiivset Lukašenka-taktikat, kedagi ei pekstud kumminuiaga, pisargaasigi ei lastud. Pikka ooteaega enne jõuametnike sekkumist ei saa Tuisu hinnangul ka võimukandjate nõrkuseks pidada. Kui kohalikule omavalitsusele midagi ette heita, siis info jagamisest hoidumist. "Jättes andmata hinnangu puukaitsjate tegevuse mõttekusele – linnavalitus võinuks siiski avalikkusele öelda, miks nad on otsustanud, et mingeid läbirääkimisi selle rühmaga ei peeta, miks nad ei pea nende seisukohti relevantseiks," ütles Tuisk.
Võib õnnestuda küll
Tuisk usub, et ehkki Õismäe puu võetakse maha, on sellisel rohujuuretasandil protestivormil Eestis mõjukust küll. Tema meelest tasub mõelda kasvõi Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise peale, mis algas ju samuti inimeste protestist, ükskõik, kas pidada seda looduskaitseala vajalikuks või mitte.
