Savisaare kohtuasjas on rahvakohtunikuks varem Keskerakonna nimekirjas kandideerinud mees: tunnistan, et päris põnev on

Edgar Savisaare kohtuasjas on peale kohtuniku ka kaks rahvakohtunikku. Neist üks on Rae vallavolikogu liige Aadi Potter, kes on kahel korral (2005. ja 2009. aastal) kandideerinud ja pääsenud volikokku just Keskerakonna nimekirjas.

Erakonda mees siiski kunagi kuulunud ei ole ja viimati ehk 2013. aastal pääses ta volikokku hoopis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Siiski tekib küsimus, milline seos Potteril Keskerakonnaga on ja kas ta suudab olla ses kohtuasjas erapooletu.

Aastaid kohaliku elu poliitikas kaasa rääkinud Potter ütles Delfile, et ta on valimistel küll Keskerakonna nimekirjas kandideerinud, kuid erakonna ega Edgar Savisaare endaga pole ta kunagi kokku puutunud. „Kohalikud omavalitsused on – mina pean seda õnneks – suurest poliitikast eraldi ja nimekirjad tekivad teisel tasandil. Lihtsalt kuskil nimekirjas peab olema. Ei ole ma kuulunud ühtegi erakonda ega ei kuulu ka,“ kinnitas Potter, et mingit seost tema ja Savisaare vahel ei ole.

Rahvakohtunikule on pandud kohustus ise hinnata, kas ta suudab olla erapooletu. Kohus täiendavat taustakontrolli ei tee ega kontrolli seega ka erakondlikku kuuluvust. Kui rahvakohtunik tunneb, et tekib huvide konflikt, siis tuleb tal end taandada. Potteri sõnul ei tekkinud tal sellist mõtet kordagi. „Kui pakuti ja asi tundus ka huvitav, siis miks mitte. Ma ei pea ennast kuidagimoodi seotuks,“ rääkis Potter ja kinnitas, et erapoolikuse probleemi tema puhul kindlasti ei teki.

Savisaare protsess kestab tõenäoliselt väga pikalt, kuid kuna 65-aastane Potter on pensionil ja kelleltki vabu päevi lunima ei pea, ei pannud ka kohtuasja massiivsus teda kõhklema. Ses mõttes on Potter tegelikult üsna haruldane. „Tuleb tunnistada, et rahvakohtunike leidmine pikkadele istungitele on äärmiselt keeruline, seepärast on juba pikka aega kohtutes arutatud, kas ei peaks rahvakohtuniku institutsioonist loobuma,“ kommenteeris Delfile Eesti kohtute pressiesindaja Janar Filippov.

Kui Rae vallavolikokku tuli taotlus esitada rahvakohtuniku kandidaat, esitas volikogu Potteri. Savisaare protsessi istungiaegade selgudes võttis kohtu kantselei Potteriga ühendust ja nüüd istubki ta Savisaare protsessi ajal n-ö päris kohtuniku kõrval. „Tunnistan, et päris põnev on. Ei saa salata,“ lausus Potter. „Jälle uus teadmine ja ega ükski asi mööda külgi alla ei jookse.“

Kes on rahvakohtunik?

Esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse on maakohtutes kaasatud peale eesistujast kohtuniku ka kaks rahvakohtunikku. Rahvakohtunikud valivad neljaks aastaks välja omavalitsusüksuste volikogud. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises ja tal on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Rahvakohtunikul ei pea olema juriidilist haridust, sest tema eesmärk ongi tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist.

Rahvakohtunikuks võib käia ka põhitöö kõrvalt, kuid osaleda tuleb kogu protsessis alates esimesest sisulisest kohtuistungist kuni otsuse kuulutamiseni. Sõltuvalt asja mahust ja protsessi käigust võib see tähendada osalemist asja arutamisel järjest ühest tööpäevast kuni mitme kuuni. Rahvakohtunikul on õigus saada õigusemõistmises osalemise ajaks oma tööandjalt vabastus põhitöölt.

Harju maakohtu nimekirjas on 110 inimest, kelle n-ö ametiaeg kestab 2019. aasta kevadeni. Kui kohtunikule jagatakse kriminaalasi (ja istungiajad on paika pandud), võtab kohtuistungisekretär ühendust kohtu esimehe abiga, kes rahvakohtunike nimekirja haldab. Esimehe abi kontakteerub seejärel rahvakohtunike nimekirjas olevate inimestega ja hakkab otsima inimest, kellele ajad sobivad. Otsib, kuni leiab.

Rahvakohtunikul on seaduse järgi järgmised kohustused:

• Täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.

• Käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.

• Rahvakohtunikul on vaikimiskohustus, mis tähendab, et ta ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, võib avaldada üksnes riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.

• Rahvakohtunikul on ka nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, mis tähendab, et ta ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.