FOTOD | Pirita tee ääres mõõdavad nüüdsest haisutaset e-ninad
Eile paigaldati Pirita tee äärde viis e-nina, mis mõõdavad aastaid mereäärseid elanikke heidutanud haisu taset. Nn haisuninade abil selgitatakse välja, mis on intensiivse merehaisu põhjustajad ja kuidas seda leevendada.
E-ninade abil on võimalik teha järeldusi ka selle kohta, millega intensiivne haisulevik kõige enam seotud on, näiteks lainetuse, vetikate kasvu või nende lagunemise, soojade ilmadega vms. See aitab edaspidi otsustada haisu tekkimist ennetavate meetmete operatiivse rakendamise üle, teatas keskkonnaministeerium.
Tegu on viie elektroonse seadeldisega, mis paigaldati Pirita tee äärde elektripostide külge. Et enim haisukaebusi on tulnud just Pirita tee algusest, siis on ka e-ninad paigaldatud Russalka juurde ja pigem mereäärse tee esimesse otsa. Esialgu läbivad Pirita tee e-ninad testperioodi, et veenduda nende töökindluses ja operatiivses andmeedastuses. E-ninad paigaldab Pirita tee äärde Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja tegevust rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tallinna lahega seotud haisuprobleemid on kestnud aastakümneid. Hoolimata sellest, et olukorda on uuritud korduvalt, ei ole väga selget üksmeelt põhjustes ega ka sobivates lahendustes. „Kõik varasemad uuringud viitavad siiski sellele, et intensiivse haisu tekke peamiseks põhjuseks on inimtegevus või inimtegevusetus,“ ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Agnes Unnuk. „Nõukogude ajal oli Tallinna laht heitvee suubla, kuhu jõudis rohkesti saasteaineid sisaldavat vett, mis oleks vajanud eelnevat puhastamist.“
Peale saastamise on inimesed muutnud ka rannajoont, seega on muutunud merevee looduslik liikumine ja halvenenud vee isepuhastusvõime. Kõiki neid tingimusi arvestades on Russalka ja Lauluväljaku esine mereala soodne kasvukoht vetikatele – vesi on madal, suvel soe, vähese liikuvusega ja piisava toitainete sisaldusega. Pärast intensiivset kasvuperioodi hakkavad vetikad madalas vees lagunema ja roiskuma, lained neid merest välja tuua kaldale ei saa ja seetõttu võib kivide vaheline merevesi olla paksult lagunevaid ja roiskuivaid vetikaid täis. Just seda viimast nähtust seostatakse enim merest tekkivate haisupahmakatega.
Sademevee osas tuleb jätkata Tallinnas töid selle nimel, et see kogutaks kokku eraldi ja vajadusel puhastataks. See aitab vähendada sademeveega merre jõudvate saasteainete koguseid. Keskkonnaministeeriumil on ka ettepanek ehitada Tallinna lahte torud nii, et kõikvõimalikud saasteaineid sisaldavad sadameveed saaks juhtida kaugemale merre. Olgugi et see parandaks meie lahe seisundit tunduvalt, pole kindel, kas sademevee kaugemale merre juhtimine leevendaks ka haisuga seotud probleeme rannalähedases vees.
