"Kõikidel eestlastel on üks ja seesama tunne, see on imeilus, ja kui siin on lapsed, siis seda armsam siin on," kinnitas Kaljulaid.

"Aitäh kõigile lastele, kes käisid Vabaduse väljakul ilma ilusaks tantsimas, me ei ole tõesti saanud tilkagi vett," tänas Kaljulaid.

Eesti on luubi all igal juhul, kas see võis ka kuidagi mõjutada ka meie eesistumist, kas me näitame end külalistele heast küljest? "Väga paljud teavad laulvast revolutsioonist ja kui küsitakse, kuidas teil tuli pähe end vabaks laulda ja siis mida sa teed? Sa räägid aastast 1969, juubelilaulupeost, laulupidude kestmisest kogu nõukogude aja, kuigi teinekord tuli laulda ka laule, mida üldse ei oleks tahtnud laulda. Ja dirigendid manitsesid, et pooled teist õpivad pähe... selle koleda laulu ja pooled teist... selle koleda laulu," tasandas Kaljulaid vandeseltslaslikult häält. "Ma usun, et need, kes veel laulupidudest ei teadnud, siis nüüd nad teavad ja viivad selle laia maailma."

Nii, nagu paljud esinejad, oli ilusates Valjala rahvarõivastes ka president.

"Kõigile lastele ja õpetajatele suur-suur aitäh ja minge nüüd ruttu kuuma teed jooma. Ja homme me saame näha ehk natukenegi näha päikest, lootust on!" soovis president head koduteed.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena