Miks jättis president sel aastal tunnustamata cum laude lõpetanud bakalaureuse tudengid?
Parimate koolilõpetajate tunnustamine presidendi poolt on selleks korraks möödas. Kuigi presidendilossi aias toimunud vastuvõttu väisas 1227 noort talenti, jäid sel aastal vääritud tähelepanust ilma cum laude bakalaureuseastme lõpetanud tudengid.
Kust siis selline muutus? Kas kõrghariduse esimese astme omandamine polegi enam riiklikul tasandil väärtustatud? Kas see võib olla presidendi vihje, et tunnustuse saamiseks ei piisa enam pelgalt bakalaureuse astmes tubliks olemisest?
Kuigi president Kaljulaid on nime tegemas traditsioonidele vastu astuva presidendina, pole selleaastase vastuvõtu kontseptsiooni taga teatavasti ühtki eelnimetatud põhjust.
Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Piret Pert sõnab, et lõpetajate vastuvõtt ongi igal aastal toimunud erinevas formaadis.
"On olnud kutsutud kõikide astmete parimad, on tehtud maakondades või koolides selektsiooni parimate hulgas..." teatas Pert. "Arutasime ka sel aastal haridus- ja teadusministeeriumiga, kuidas üritust korraldada nii, et kõik külalised saaksid väärikalt tunnustatud ja vastu võetud ning et neile jaguks maksimaalselt riigipea tähelepanu."
Tänavu olid kutsutute hulgas kuldmedaliga keskastme lõpetajad, cum laude magistrandid ja kiitusega rakenduskõrghariduse omandanud noored. Kuigi sel aastal jäid bakalaureuse tudengid välja, kinnitab Pert, et kõik, kes õpinguid alustavad ning need ka lõpuni viivad (eriti veel kiitusega), on vaieldamatult tunnustust väärt.
Võrdluseks eelmise aastaga, mil tublimaid lõpetajaid võttis vastu Toomas-Hendrik Ilves koos oma kaas Ievaga, on sel aastal vastu võetud õppurite arv umbkaudu saja võrra väiksem. 2016. aasta vastuvõtule kutsuti 1363 kiitusega lõpetajat: 499 keskastme tublimat ning 864 kõrgharidusega lõpetajat. Selle aasta 1227 noore sekka loeti 544 keskastme kuldmedalit ning 683 cum laude magistranti ja rakenduskõrghariduse omandanud tudengit.
