Vinni vallavanem: kogu vallarahval on nelikute sünni üle hea meel, teeme kindlasti perele meeldiva üllatuse!
Lääne-Virumaal asuv Vinni vald on üks haruldane kant. Nimelt sündisid hiljuti nelikud just sealse valla kodanikke perre ning sama juhtus ka 1930. aastal. Nii saabki vallavanem naljatleda, et järgmisel volikogu istungil peaks päevakorda võtma nelikute sünnitoetuse.
"Loomulikult on kogu vallarahval hea meel ning vald teeb kohe kindlasti perele meeldiva üllatuse. Kas see on otse rahaline või vahva ja vajaminev, kaalume paari-kolme variandi vahel," ütles Vinni vallavanem Rauno Võrno Delfile.
Kuna nelikute sünd on Vinni vallas justkui juba meil tavapärane (kahe maailmasõja vahel sündisid Roalas nelikud) siis naljatleb vallavanem, et arutada võiks ka nelikute sünnitoetuse sisseviimist. "Täpsemalt on teema arutlusel järgmisel vallavalitsuse istungil," muheles Võrno.
Kui tendents jätkub, siis peaks hiljemalt 2104. aastal taas Vinni vallas taas nelikud sündima. Nimelt nägid nelikud ilmavalgust 1930. aastal Roela kandis (asub Vinni vallas), toona kirjutas sellest ka Päewaleht. "Laste isa on väga rõõmus. Harukordne sündmus on kihama pannud kogu ümbruse. Katsikule tulijate rida ei taha kuidagi lõppeda. Eks igaüks, kelles vähegi uudishimu, tahab näha nelikuid. Seda ju alati ei sünni," seisis lehes.
Nüüdsest haruldasest sündmusest Ida-Tallinna Keskhaiglas kirjutas Delfi aga esmaspäeval. Neli pisikest tüdrukut sündisid pühapäeva pärastlõunal ning kosuvad keskhaigla sünnitusmaja lastearstide kõrgendatud tähelepanu all. Haiglast kinnitati, et ema ja laste tervis on hea ja kõik kosuvad kenasti. Emal oli juba enne kolm last, nii et perre sündisid neljas, viies, kuues ja seitsmes laps.
Elite viljatusravi kliiniku juhi Andrei Sõritsa sõnul on nelikute sünd üliharv juhus ja suur looduse ime. Tallinnas sündinud neli väikest tüdrukut eostati loomulikul teel ja Eestis see teisiti polekski võimalik, sest juba aastaid ei siirdata kunstliku viljastamise puhul naisele rohkem kui kaks embrüot.
"Seda me tõesti ei tea, millal Eestis viimati nelikud sündisid. Andmeid selle kohta kahjuks pole. Tegemist on väga haruldase juhtumiga, sest juba puht teoreetiliselt juhtub see kümne-miljonilise populatsiooni puhul korra viie kuni kümne aasta jooksul," ütles Sõritsa. Kuigi täpne info viimaste nelikute sünni kohta puudub, arvatakse, ei möödas on vähemalt 50 aastat.
Mitmike sünd on kasvav trend
Mitmike sündivus on viimaste aastate jooksul tasapisi kasvanud. Selle aasta esimese kuue kuuga sündis näiteks Ida-Tallinna Keskhaiglas rekordilised 55 paari kaksikuid ning läinud kuul pärast nelja-aastast pausi taas kolmikud.
Viimastel aastatel on kasvanud mitmike sünd kogu maailmas. Sellele vaatamata on nelikute ja viisikute sünd haruldane juhtum, nii ka meil Eestis. Mitmikute sünnitrendi tõusu põhjuseid on mitmeid: lastetusravimite levik, kehaväline viljastamine ja naiste sünnitusea kõrgenemine.
Veebilehe kliinik.ee andmetel on tõenäosus sünnitada kaksikud tõuseb koos naise vanusega ning on kõige suurem 35-aastasena. Ülekaalulistel ja pikkadel naistel ning korduvsünnitajatel on samuti suurem võimalus kaksikute sünniks.
Arvamus, et mitmikud on alati sarnased ei pea alati paika, sest enamus, koguni 2/3 mitmikutest on erimunaraku kaksikud ja ainult 1/3 ühe muneraku kaksikud. Enim sünnib kaksikuid mustanahalistel (12–16:1000), valged on teisel kohal (8:1000).
Loomulikul teel viljastatud kolmikute sündide sagedus on ligikaudu üks 10 000 sünni kohta. Nelikute ja viisikute sünd on väga harv nähtus ning on 95% juhtudest kehavälise viljastamise või lastetusravi tulemus. Suure arvu mitmike puhul võivad mõned looted pärineda ühest, teised erinevatest munarakkudest. Kõige suurem teada olev elusalt sündinud mitmike arv on 8.
