Eesti märk tekitab ettevõtjate seas vastakaid tundeid

Eesti suuremad ettevõtted pole rutanud poole aasta eest EASi välja töötatud "tööriistakasti" kasutusele võtma. Leidub neid, kes ei taha sellest midagi kuulda, teised "kaaluvad", kolmandad ootavad edasisi arenguid.

Eesti suurima joogitootja A. Le Coq juhataja Tarmo Noopi sõnul tekitavad Eesti märgi rändrahnud eelkõige ainult segadust. "Bränd on arusaamatu: mingeid rändrahne kuhugi toppida. Tuleb seletada, et näe, see on rändrahn. Pigem tekitab komplikatsioone kui selgust," lausus Noop Õhtulehele.

"Kontseptsiooni väljatöötamine oli hea idee, kuid sellel puudub mõte, kui tööriistadega ei tehta järjepidevat turundustööd," leidis aga Sirje Potisep, aktiivselt EASi materjale kasutava toiduainetööstuste liidu juht.

EASi töötas pool aastat tagasi välja "tööriistakasti", milles pidid olema "vahendid, mille abil rääkida Eestist ka teistele ja tutvustada riiki välispartneritele". Seda kasutatakse usinalt küll ministeeriumides ja riiklikel üritustel, kuid ettevõtted ei ole uut "tööriistakasti" veel aktiivselt kasutama hakanud.

Loe teemast pikemalt Õhtulehest!