Sel aastal jääb piirangu tõttu Eestisse saabumata pea 2000 vajalikku töökätt
Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar tõdeb, et kui piirarv ei luba rohkematel inimestel Eestisse tulla, siis tegelikult tulevad nad teisel viisil – kas renditööjõuna või lähetatud töötajatena Lätist või Poolast.
Juba käesoleval kuul täitub terveks 2017. aastaks seatud sisserände piirarv, mis lubaks välismaalastel asuda Eestisse tööle ja elama. Olukorras, kus tööealine elanikkond pidevalt väheneb (prognooside kohaselt 2040. aastaks 160 000 inimese võrra), on kerkinud teravalt esile probleem, kas riiklikult kehtestatud sisserände piirarv pole mitte liialt madal.
Tänases Eesti Päevalehes kirjutas riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Kalvi Kõva, et Eestis napib oskustööjõudu ning rahvastikuprotsessid, väljaränne ja mõne elanikerühma eemalejäämine tööturult on Eestis põhjustanud tööealise rahvastiku vähenemise.
"Kui lähtume prognoosist, et keskmiselt jääb tööturul igal aastal puudu umbes 5 600 töötajat, ja eeldusest, et majanduslikult aktiivsete Euroopa Liidu kodanike sisseränne jääb keskmiselt 1 100 juurde, on tööjõuvajaduse katmiseks vaja, et kolmandatest riikidest immigreeruks Eestisse välistööjõuna umbes 3 500 inimest aastas. Seda on üle kahe ja poole korra rohkem sisserände praegusest piiraervust 1 317," märkis Kõva.
Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar kommenteeris, et täpne statistika selle kohta, mitu inimest jääb sisserände piirarvu tõttu sellel aastal Eestisse välistööjõuna saabumata, Eesti Tööandjate Keskliidul puudub.
"Me saame seda hinnata selle põhjal, et selle aasta kvoot 1317 inimest sai täis poole aasta pealt. See tähendab, et neid inimesi, kes ei mahu sisserände piirarvu tõttu sellel aastal Eestisse tööle, on arvestades kiiresti kasvavat nõudlust vahemikus 1500-2000 inimest," ütles Tamsar.
Tema sõnul valitseb kõige suurem tööjõupuudus tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris.
"Kõige suurema panuse eksporti – ja selle kaudu Eesti majandusse – annavad meie tööstusettevõtted. Kuna Eesti tööstus on arenenud kiiremini, kui on suurenenud meie rahvaarv, kaalub iga viies tööstusettevõte tööjõupuuduse leevendamiseks kasutada välistööjõudu. Samuti on oluline aru saada, et kui piirarv ei luba rohkematel inimestel Eestisse tulla, siis tegelikult tulevad nad teisel viisil – kas renditööjõuna või lähetatud töötajatena Lätist või Poolast. Sellisel juhul aga saame me Eestisse nõrgema kvalifikatsiooniga inimesed ja Eesti riigil puudub kontroll ja ülevaade, kes nad sellised on," lisas Tamsar.
Samal ajal on siseministeeriumis aga augusti teises pooles kogunemas töörühm, kes tekkinud probleemi arutama asub. Arutelu aluseks on ministeeriumis valminud analüüs, mille põhjal arutatakse, kas mõni väljapakutud variantidest sobib või mõeldakse välja sootuks midagi uut.
Analüüs ise aga pakub välja kolm punkti, mis olukorrale mingit lahendust tuua võiks. Selle kohaselt võiks loobuda senisest seaduses sätestatud sisserände piirarvust ning anda otsustusvabadus valitsusele või vastutavale ministrile vajadusel piirata välismaalaste riiki saabumist. Teise ettepaneku kohaselt tuleks suurendada sisserände piirarvu vastavaks sellele, milline on Eesti välistööjõu reaalsed vajadused. Praegusel puhul on see piirang seatud 0,1 protsenti elanikkonnast, kuid analüüs pakub välja, et seda võiks tõsta 0,3 protsendi peale. Samuti soovitatakse kehtestada loetelu tööjõupuudusega valdkondadest, mis arvataks sisserände piirarvu alt välja või kehtestada sisserändavale töötajale makstav palgakriteerium, mille alusel toimub piirarvu alt väljaarvamine.
Ühtlasi soovitab analüüs ühe mõeldava variandina loobuda sisserände piirarvust ja kehtestada punktisüsteemi põhine regulatsioon, mille alusel eelistataks kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavaid välismaalasi
Punktisüsteemi puhul tehtaks esialgne Eestisse tulla soovivate välismaalaste sõelumine vastavalt püstitatud kriteeriumitele, mis sisaldab eelkõige välismaalase potentsiaalset kasu majandusele – haridus, oskused, vanus, kvalifikatsioon sektoris, milles riigil on vajalik kõige rohkem töötajaid või milliste valdkondade töötajaid eelistatakse.
