Noor kirjanik ajas poliitikud marru, kui kuulutas: laulupidu on rahvusluse ajuloputus, mis eksisteerib vaid tänu Venemaale
Sotsiaalmeedias on palju vastukaja saanud kirjanik Mikk Pärnitsa reedel Sirbis ilmunud artikkel, milles ta ütleb, et laulupidu on saanud autoritaarse mõttemaailma tööriistaks ja see on muutunud vabaduse nõrkuseks, toimides veel vaid seetõttu, et eestlasi valitseb hirm Venemaa ees.
"Laulupidu eksisteerib tänu Venemaale. Kui meie riik ei ähvardaks meid pidevalt sõjaga, siis ei oleks vaja pidevat rahvusluse ajuloputust. Nii lauldaks sellisel peol ka venelaste või belglaste lugusid, toiduks pakutaks kebabi ja mustanahalised vihuksid oma tantse. Aga me ei tohi lubada teiste kultuuride esiletõusu, sest siis me sureksime," kirjutas Pärnits Sirbis.
Artikkel ajas tagajalgadele mitmed ühiskonnategelased, kelle hinnangul on tegu arusaamatu riigivastase mõtteviisiga.
Keskkonnaminister Siim Kiisler (IRL) nimetas Pärnitsa artiklit eestlusevastaseks vihakõneks ja peab kõnekaks fakti, et artikkel on avaldatud kahes maksumaksja raha eest ülalpeetavas väljaandes - ERR-is ja Sirbis. "Ilmselt saadakse neis väljaannetes niiviisi aru Eesti riigi põhiseaduslikust ülesandest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade," lisas minister.
Riigikogu liige Marko Mihkelson teatas sotsiaalmeedias, et Pärnitsa mõttekäigus on miskit ikka päris segamini ja selliseid termineid kasutas Vene propaganda Eesti suhtes 1990-ndatel aastatel. "Poleks uskunud, et täna Eestis keegi ise vabatahtlikult (või siiski teadlikult) sellise reha peale astub," kirjutas ta oma Facebooki lehel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon saatis kultuuriminister Indrek Saarele avaliku kirja, milles soovib ministri hinnangut kultuurilehe Sirp otsusele avaldada oma külgedel selgelt eestluse suhtes vaenulik arvamusartikkel. EKRE viitab, et see on tekst, mis ründab Eesti riigi ja rahva enesekuvandit, näidates eestlust ahistava, teisi kultuure alla suruva ja arengut pidurdava mõttemudelina. "Samasisulisi, meie riiki inimvaenuliku apartheidi režiimina kujutavaid tekste toodab järjekindlalt Kremli propaganda, mille eesmärk on kahtluse alla seada eestlaste õigus oma riigile," seisab EKRE kirjas.
Pärnits eeldaski enda sõnul, et artikkel saab meelepaha osaliseks. "Eestlane ei soovi tavaliselt kriitikat kuulda, sest meil pole lahendusi nende parandamiseks. Et osa elanikkonnast on sõimlev ja vägivaldne, on tavaline Ida-Euroopa laks," ütles ta.
Laulupidu peaks Pärnitsa hinnangul olema avatud kõikidele inimestele, kes soovivad end ühtsena tunda. "Ühtsus tuleb viisakusest ja austusest oma naabri ja kaasmaalase vastu hoolimata nende rahvusest, juurtest või usust. Meie riigis aga sääraseid inimesi rünnatakse."
Venemaast kaugenemist saaks Pärnitsa sõnul teha väärtustepõhiselt, luues mitmekesise rahvastiku, kellel oleks siin hea ja turvaline elada. "Kui siin on turvaline elada vaid neil, kellel on ühtne etniline vaade siis oleme demokraatiana läbi kukkunud ja muutunud päris impeeriumi sarnaseks," ütles ta.
"Arvan, et paljud eestlased tunnevad sama, kuid nad ei soovi sellise pasarahe alla sattuda. Poliitikud ei suuda selliseid teemasid käsitleda, sest see viiks nad ametist. Ma olen töötu, mul pole midagi kaotada. Kui minu lool poleks olnud tõetera sees, poleks see saanud mingit tähelepanu," ütles Pärnits.
Sirbi artiklis viskas Pärnits kivi ka meedia kapsaaeda, nimetades mitmeid Postimehe artikleid elementaarseteks ajupesu näideteks. Pärnits põhjendas Delfile, et meedia peaks säilitama eetilisuse ja vältima kallutatust. Sündmusi peaks esitama emotsioonidele rõhumata. "Hetkel sõltuvad kõik meie meediaväljaanded klikkidest, mitte paberlehe müügist. Kuniks meedia vahendab sündmusi nii, et sinna tuleksid kohale räuskavad, madala haridustaseme ja halva keeleoskusega matsid, siis on ajakirjandus läbi kukkunud."
"Internetipõhine ajakirjandus on läinud aga skandaalide ja negatiivsete emotsioonide toitumise teed ning üritab kuidagi tänapäevase tehnoloogilise arengu kiuste ellu jääda. Ajakirjandus ei tohiks üldse olla segatud meediaga, sest ajakirjanduse eesmärk pole "meelelahutus" ega ajuloputus. Uuriv ajakirjandus lahkab ühiskonna valupunkte, ajakirjandus esitab sündmusi nii nagu need on. Meil pole inglise või soome ajakirjandusele midagi vastu panna."
