Diana Ingerainen: ravijärjekorras ootab palju neid inimesi, kes eriarsti abi ei vajagi

Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhatuse esinaise Diana Ingeraineni sõnul tuleks pikkade ravijärjekordade lühendamiseks analüüsida eriarsti visiidil käimise vajalikkust ning kasutada pere- ja eriarstide vahelisi e-konsultatsioone.

Haigekassa raportist nähtub, et ligi 30 protsenti haigeid ei pääse ravile maksimaalse lubatud ooteaja jooksul.

Diana Ingeraineni sõnul peaksime vaatama ravijärjekordade sisse, et õiged patsiendid oleksid õigel ajal õiges kohas. "Maailmapanga analüüs tõi välja, et meil esineb välditavaid eriarsti visiite. Meil on järjekorras need inimesed, kes ei peaks eriarsti juures üldse käima, ja on neid, kes ei lähe eriarsti juurde, kuigi peaks."

Ravijärjekordade pikkusele avaldab Ingeraineni hinnangul mõju ka asjaolu, et raviasutused saavad lisarahastust juhul, kui nad näitavad, et nende ravijärjekord on liiga pikk. "Perearsti juures ei tohi järjekord olla pikem kui 5 päeva. Siis, kui defitsiiti pole, ei nähta vajadust lisarahastuseks. See on rahastamise loogikasse sissekodeeritud viga," selgitas Ingerainen.

Perearstide selts on pakkunud välja, et läbi e-konsultatsiooni peaks kujunema kogu arstiabi. Perearstil on võimalus elektroonselt konsulteerida eriarstidega, et täpsustada patsiendi diagnoosi ja määrata ravi. E-konsultatsiooni käigus otsustab eriarst, kas perearst peab tegema mõne lisakonsultatsiooni, kutsuma patsiendi e-konsultatsioonile või on vajalik patsient siiski eriarsti vastuvõtule kutsuda.

Raviarvetest tuleks rohkem rääkida

Perearstide seltsi juht on ühel meelel patsientide ühingu juhi Pille Ilvesega, kelle arvates võimaldab raviarvete arveridade lahtikirjutamine ja patsientidele avalikustamine sotsiaalset kontrolli ja kvaliteedihüpet, kuna haiglad peavad rohkem pingutama.

"Raviarvete arveridade lahtikirjutamist on selts alati toetanud, et inimesed saaksid ülevaate, kui palju tervishoiuressurssi kulub," selgitas Ingerainen.

Perearstide esindaja sõnul peaks ravile kuluvast rahast ka seetõttu rohkem rääkima, et inimesed saaksid aru solidaarse ravikindlustuse olemusest. "Inimesed peaksid aru saama, kui palju kulub ühe operatsiooni või liiklustrauma jaoks raha," lausus ta.

"Tihtipeale patsiendid pahandavad ja ütlevad, et nemad pole kaks aastat arsti juures käinud. Aga arvestama peaks, et nende lähedased tõenäoliselt on," märkis Ingerainen.

Haigekassa raport

Haigekassa detailsest raportist "Ülevaade ravi kvaliteedist Eesti tervishoiusüsteemis" selgub, et probleeme pole ainult ravi kättesaadavusega, vaid ka järelravi on kohati lünklik.

Operatsioonijärgne suremus jääb keskmiselt 5 protsendi juurde, mõnes haiglas ületab see aga 10 protsenti.

Samuti tehakse Eestis suhteliselt palju tarbetuid operatsioonieelseid uuringuid. Ka siin erineb nende osakaal kogu uuringute arvust haiglate vahel märkimisväärselt.

Täpsemat ülevaadet uuringust ning haigekassa ja haiglate kommentaare loe tänasest Eesti Päevalehest.