Gortšakovi-nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fondi ja Venemaa Rahvusvaheliste Asjade Nõukogu (RSMD) subsiidiumid vähenevad aastatega 2014-2016 võrreldes kaheksa protsenti, arvestas RBK välja.
Nende organisatsioonide finantseerimise mahud määrab kindlaks välisministeerium, mis on peamine eelarveraha jaotaja selles valdkonnas.
Kokkuleppe Gortšakovi fondi subsiidiumide kohta aastateks 2017-2019 saavutas välisministeerium 3. juulil. Organisatsiooni saadav raha peab kokkuleppe järgi minema konverentside ja seminaride korraldamiseks, veebilehe töö tagamiseks, palkade maksmiseks, vara haldamiseks ning autode ja seadmete soetamiseks. RSMD-le antav raha on välisministeeriumiga sõlmitud kokkuleppe järgi mõeldud analüütilisteks projektideks, rahvusvaheliste uuringute korraldamiseks, töötasudeks, transpordiks jne.
Kui aastatel 2014-2016 said need organisatsioonid Vene riigilt 431,4 miljonit rubla (6,3 miljonit eurot) subsiidiume, siis aastatel 2017-2019 antakse neile 398,7 miljonit rubla (5,8 miljonit eurot). Seda peamiselt RSMD arvel. Gortšakovi fondi toetus järgmisel kolmel aastal isegi veidi suureneb. RSMD peadirektor Andrei Kortunov soovitas selle teema kommenteerimiseks pöörduda organisatsiooni raamatupidamise poole, kust RBK vastust ei saanud. Samuti ei vastanud küsimusele Venemaa välisministeerium.
RBK allikas Gortšakovi fondis ütles, et riikliku finantseerimise vähendamine viimastel aastatel ei ole mõjunud kriitiliselt selle tegevusele. Tegevuse peamine rahastamine toimub toetajate annetuste abil. Toetajate nõukogus istuvad miljardäridest ärimehed, näiteks Vagit Alekperov (Lukoil), Aleksei Kuzmitšev (Alfa-Grupp), Sergei Tšemezov (Rostehh) ja Venemaa raudteede endine juht Vladimir Jakunin. Ettevõtetest Alfa-Grupp, Lukoil, Rostehh, Severstal, Summa, Transneft. 2016. aastal kattis Gortšakovi fond eelarverahast 47 protsenti kuludest, RSMD 84 protsenti.
Vene riigi jaoks on selliste mittetulundusühingute nagu RSMD ja Gortšakovi fond finantseerimine tähtis, sest need on „pehme jõu“ instrumendid, leiab RSMD programmidirektor Ivan Timofejev.
Gortšakovi fond ja RSMD ei ole ainsad valitsusvälised organisatsioonid, mis välismaal Venemaa asja ajavad. Föderaaleelarvest saavad subsiidiume näiteks veel Välismaal Elavate Kaasmaalaste Õiguste Toetuse ja Kaitse Fond ning fond Russki Mir, kuigi süsteemis Elektronnõi Bjudžet informatsiooni nende saadava toetuse kohta ei ole.
Kaasmaalaste toetuse fond kulutas 2016. aastal eelarvest 125 miljonit rubla (1,8 miljonit eurot) „metoodilise, informatsioonilise, organisatsioonilise ja juriidilise abi ning materiaalse toetuse andmiseks kaasmaalastele“. Russki Mir kulutas aga 475 miljonit rubla (6,9 miljonit eurot) „põhikirja järgseks tegevuseks“. Seda on rohkem kui said aastatel 2014-2016 Gortšakovi fond ja RSMD kahepeale kokku. Russki Miri tegevdirektori Vladimir Kotšini sõnul väheneb 2017. aastal ka nende finantseerimine kuue protsendi võrra 446 miljoni rublani (6,5 miljoni euroni). Kotšini väitel väheneb 2018. aastal kõigi selle suuna organisatsioonide finantseerimine 6-8 protsenti.
