ERRi juhatuse esimees Erik Roose skandaalsest diilist: Pohlaku ainsaks huviks on jätta jalgpall rahvusringhäälingusse
Roose sõnul on EJLi ja ERRi vahel koostöö olnud juba aastaid ja sestap annetus ka vastu võeti. "Jalgpalliliit on analoogse lepingu sõlminud ka eelmise või üle-eelmise (ERRi - A. P.) juhatuse ajal, kus nad toetasid Premium liiga jalgpalliülekandeid rahvusringhäälingu kanalites," ütles Roose.
Vahe on aga selles, et Premium Liiga ülekannetest ei ole teised kanalid vähese vaadatavuse tõttu huvitatud. EMi ülekandeõiguste ostuks korraldati aga enampakkumine.
Et rahvusringhäälingul ei ole kitsa rahakoti tõttu võimekust eraettevõtjatega konkureerida, tõttas Eesti jalgpalliliidu rahadega appi Aivar Pohlak. Pohlaku huvi sel enampakkumisel osaleda põhjendab Roose sellega, et alaliit soovib hoida kogu jalgpalli avalik-õiguslikus telekanalis. "Kõik vaatajad teavad, et sisuliselt kogu jalgpall on näidatav ringhäälingu kanalites. Alati on jalgpall meiega koos. Siin see huvi on puhas turundus mõlema poole pealt," märkis Roose.
Tõsi ta on - rahvuste karikaid, Maailma- ja Euroopa Meistrivõistluseid ning kohalikku meistriliigat on pikalt näidatud ERR´i vahendusel. Ent olgu vahemärkusena mainitud, et teadaolevalt näeb maailmatasemel klubijalgpalli hoopis TV6 ja Viasat Sport Balticu vahendusel.
Nüüd tegi Roose sõnul vana ja usaldusväärne partner järgmise toetuslepingu ettepaneku, kus on suurem summa - 950 000 eurot jalgpalli Euroopa Meistrivõistluste ülekandeõiguste soetamise toetamiseks. Roose nimetab nüüdset diili sama tüüpi lepinguks, lihtsalt natuke suuremas plaanis. "Rahad, mis liiguvad, on suuremad," ütles Roose. Lisaks EM-mängudele näeb lepingu kohaselt rahvusringhäälingus ka Eesti koondise mänge.
"Minu kokkulepped on seadusega piiratud. Ringhäälinguseaduses on kirjas meie võimalused ja pädevused, meie elu on ses mõttes lihtsam ja läbipaistvam kui Delfil või Postimehel," põhjendas Roose.
Võivad kaasneda ka reklaamid
"Teleülekannete raames reklaami näitamine ei ole keelatud," selgitas Roose. Ehkki Roose sõnul ei kaasnenud sihtotstarbelise annetusega mingeid õiguseid alaliidule, on nõukogu otsustada, kas reklaame näidatakse või mitte. "Praktiliselt ei ole see keelatud, kui nõukogu teeb sellise otsuse," ütles Roose jalgpalliliidu toetajate reklaamide näitamise kohta.
"Kui räägime reklaamidest ERRis, siis seal ei jookse sellist reklaami, et vaatame kaks minutit pesupulbri reklaami. ERRis, isegi kui lubatakse, siis logod on staatilised ja neid näidatakse lühikest aega. Need ei ole seotud kaubamärgi ega teenusega," ütles Roose, et kui läbi ukseprao näidata viis sekundit mingi toetaja logo, siis reklaamiväärtust sellel väga palju ei ole. "Turunduse väärtust sellel asjal ei ole," kinnitas Roose.
Toetuse minimaalne summa pole määratud
TV3 tegevjuht Priit Leito ei pidanud võimalikuks, et jalgpalliliit sellise rahaga ERRi toetab. "Üks võimalus on see, et ERR ei tihanud välja öelda, et nii suure summa välja käisid ja siis oli hea sisse tuua jalgpalliliit. Avalikkusele serveerimise mõttes oli see võib-olla (ringhäälingule - A. P.) hea," ütles Leito, pidades lepingut PR trikiks.
"Loomulikult ei saaks ma sellist trikki teha, sest see oleks seaduserikkumine," välistas Roose spekulatsioonid. "Sellisel juhul rikuks ma selgelt volitusi. Sama hästi võiks keegi kirjutada, et juhatuse esimees on rikkunud seadust," sõnas Roose.
950 000 eurot toetust ei ole veel kivisse raiutud. Tegemist on maksimaalse piirsummaga, mis tegelikult võib muutuda väiksemaks ja jääda Roose hinnangul ilmselt 700 000-800 000 piirdesse. "Meie jääme nendesse raamidesse, mis meil on kehtestatud nõukogu otsusega ja ülejäänud maksab jalgpalliliit," selgitas Roose.
Ehkki annetusel on kindlaks määratud vaid ülemmäär 950 000, aga mitte alammäär, on Roose veendunud liidu toetusvõimekuses, sest leping on tagatud liidu varadega. "Rahvusringhäälingu risk on see, et ühel hetkel hakkame A. Le Coq Arenat majandama," ütles Roose.
Teine variant on teha erapakkumised Eesti Meediale ja TV3'le, kes on Roose sõnul näidanud huvi vajadusel koostööd teha. "Puhthüpoteetiliselt - sellist koostööd on varem ka tehtud. Meil on selleks ka lepingu järgi õigus," lisas Roose, "kuid selline asjade käik ei ole kindlasti jalgpalliliidu huvides."
"Miljon eurot nelja aasta peale on jalgpalliliidu MTÜ's üsna väike summa," rahustas Roose.
