Lastekaitse liidu juht varjupaika viidud pisipoisi juhtumist: seaduse mõttes tehti kõik õigesti
Tallinnas Loitsu lasteaeda läinud pisipoiss, sinikas põsel, viidi samal päeval varjupaika. Peagi kolmeaastaseks saav poiss pidi emast eemal olema mitu päeva. Kahtlustati, et ema peksab kodus last. Poisi ema sõnul kukkus poiss jaanipäeva paiku maha ning vigastas nägu.
Lastekaitse liidu juhataja Tõnu Poopuu selgitas juhtumit kommenteerides, et lastekaitsjad ja lasteaia töötajad käitusid vastavalt seadusele. "Kui on info või kahtlus, on lastekaitsjad lähtuvalt seadusest kohustatud reageerima," selgitas Poopuu.
"Hädaohus olevast lapsest tulebki lastekaitsetöötajat teavitada. Samuti on lastekaitsel kohustus juhtumit uurida. Seadus annab 72 tundi ilma kohtuotsuseta last eraldada. Artiklis oleva info põhjal võib öelda, et seaduse mõttes on kõik õigesti tehtud," kommenteeris Poopuu.
Lastekaitse liidu juhi sõnul oleks veel hullem, kui lastekaitsjad poleks taolisele kahtlusele reageerinud. Küll aga kerkib küsimus, mis kaalutlustel eraldati laps oma kodust ning pandi mitmeks päevaks turvakodusse. See, kas laps saab koju minna või peab lastekodusse jääma, sõltub kohaliku omavalituse lastekaitsja otsusest. "Antud juhul, mis artiklis kirjas oli, selle põhjal võib väita, et selles mõttes oli kõik korras ja õiguspärane," ütles Poopuu kokkuvõtteks.
Tasuta lasteabitelefon 116 111
Lastekaitseseaduse kohaselt on kohustus abivajavast lapsest teatada kõigil isikutel. "Kui lastega töötavad isikud või ka teised lapsevanemad märkavad jälgi, mis võivad viidata lapse väärkohtlemisele, on teatamine põhjendatud. Kahtluse korral, et lapse heaolu võib olla ohus, on kohustus teavitada kohalikku omavalitsust või edastada info lasteabitelefonile," selgitas sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna nõunik Nadežda Leosk.
Kui on kahtlus, et lapsel võib olla abivajadus, tuleb sellest teavitada kohaliku omavalitsuse üksust või lasteabitelefoni 116111, kes omakorda teavitab kohalikku omavalitsust.
Arstliku perenõuandla OÜ projektijuht Mari-Liis Mäng täpsustas, et abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.
Enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist tuleb hinnata lapse abivajadust. Lapse abivajadust hindab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik, välja arvatud vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenides, tööturuteenustel osaledes või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv isik, kaasates selleks vajaduse korral asjaomase spetsialisti.
Lapse abivajadust hinnates peab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik andma hinnangu:
1) lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile;
2) last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.
Lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik peab lapse abivajaduse hindamisse kaasama lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib.
Abivajavale lapsele abi osutamine on lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid.
