Valitsuse otsus lõpetada 1. jaanuarist 2019 Lelle-Pärnu reisirongiliiklus tähendab hulgale inimestele väljakujunenud transpordivõimaluste kadumist. "Ka Rail Balticu tulek ei pruugi parandada trassi äärde jäävate valdade elanike liikumisvõimalusi," ütles Tootsi vallavanem Riina Kukk. Uus raudtee ei lahenda praeguses versioonis, kus maakonna ainus peatus asub Pärnus, valdade elanike jaoks ühtegi ühistranspordi kasutamisega seotud probleemi. "Soovime saada juba enne Lelle-Pärnu reisirongiliikluse sulgemist kindluse, et rajatavale kiirraudteele tulevad kohalikud peatused."
Valitsuse otsuse põhjendustest võis Vändra alevivolikogu esimehe Priit Enoki sõnul jääda mulje justkui omavalitsused pooldavad Lelle-Pärnu raudteeühenduse sulgemist. "Nii see ei ole. Meie elanike võimalused ühistranspordi kasutamiseks ei tohi halveneda, pigem on piirkonna arenguks ja ääremaastumise vältimiseks vaja ühendusi parandada," rääkis Enok.
Tema sõnul on Pärnumaa omavalitsused ja Pärnumaa Ühistranspordikeskus hakanud otsima Vändra, Tori ja Tootsi kandi elanike jaoks võimalusi, kuidas saaks asendada ärajäävat rongiühendust bussitranspordiga. "Samas ei suuda ükski buss teedevõrgu ega väljakujunenud liikumisteede tõttu koheselt asendada kaduvat rongitransporti. Seepärast tuleks tõsiselt mõelda võimalusele jätta vähemalt esialgu käima ka aeglasemad rongid, et piirkonna elanike jaoks oleks üleminek uuele elukorraldusele sujuvam."
Valitsus otsustas 17. juulil lõpetada alates 1. jaanuarist 2019 avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel. Raudtee tehniline olukord on vilets ja selle kasutamine reisirongiliikluseks vajaks täiendavaid investeeringuid.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütleb, et kohalikud peatused ja nende asukohad Rail Balticu raudteel on paika pandud maakonna planeeringutega (st mitte RB maakonnaplaneeringuga, vaid kogu maakonda ja muuhulgas kogu taristut käsitleva planeeringuga). "Maakonna planeeringute koostamise protsessis on osalenud ka kohalikud omavalitsused ning neil on olnud võimalus konkreetselt ja vastavalt soovidele oma ettepanekuid planeeringusse teha. Maakonnaplaneeringud on vastu võetud – Raplas märtsis 2017, läbi on ka avalik väljapanek ning arutelud, planeering on esitatud järelevalvesse; Pärnu puhul võeti planeering vastu augustis 2016, järelevalvesse esitati pärast avalikku väljapanekut ning arutelusid detsembris 2016."
