Huvitav võistlusala on usutavasti ronimiskassidega kiirusronimine, mille tarvis pannakse püsti eraldi post, sest kassidega puu otsa ronides saaks puu kannatada. Võisteldakse ka puult päästmises, mille keerukust võis kaeda alles hiljuti, kui Tallinnas püüti Haabersti paju otsast puukaitsjaid alla tuua.

Võistlusalad on veel jalalukk, viskeliin ja tööpuu: jalalukk tehnikas ronimine ehk vertikaaltõus topeltköiel aja peale, viskeliini heitmine puuvõrasse, mis põhineb täpsusel ja kiirusel, ning tööülesannete jäljendamine puul, kus aja peale tuleb sooritada viis erinevat tööülesannet. Iga ala jaoks on välja valitud üks suur tamm ning finaalide korraldamise jaoks veel üks, mille otsas võistlejad turnivad.

Võistluse üks korraldajaid Heiki Hanso ütles Delfile, et kuivõrd alles hiljuti kukkus Pärnus puu inimestele peale, siis on arboristide soov näidata, et nad on alati valmis kõrgete puude otsa ronima, et neid hooldada, ja juhtida tähelepanu sellise hoolduse vajalikkusele. Võistluse jaoks välja valitud tammed Hanso kinnitusel ronijate raskuse ja rabistamise all kukkuma ei hakka. „Need tammed ei kuku veel 500 aastat pikali,” kinnitas ta, et ronimisega võistlejad end ega teisi ohtu ei pane.

Võistluse avas Pärnu abilinnapea Rainer Aavik. Võistlusele on registreerunuid USA-st, Tšehhist, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Võistluse käigus selgitatakse välja Balti riikide parim puuronija ja Eesti meister. Esimest korda toimus võistlus Eestis 2012. aastal, mil see korraldati Kuressaare lossihoovis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena