Koera väärkohtlemine Haabneeme rannas: rätikul värisenud koer visati uuesti vette, peremees lõi koera näkku
"Olime sõpradega Haabneeme rannas ja märkasime kahte tüdrukut vanuses umbes 6-8 aastat, kellel oli kaasas väike koer. Märkasime, et koera hoiti valesti, teda väntsutati ning nad jätsid merevees supelnud koera rätiku peale külmetama. Kui koer oli mõnda aega üksi rätikul värisenud, tulid tüdrukud tagasi, vaatasid, et koer on liivane ja vedasid teda rihmaga mööda liiva looma vastutahtmisel uuesti külma vette. Koer üritas veest välja joosta aga tüdrukud tõstsid teda rihmaga õhku ning viskasid jälle vette. Veest välja tulles panid tüdrukud koera rätikule ning läksid ise kaugemale mängima. Koera juurde tuli lõpuks laste isa, keda nähes koer rõõmsalt talle vastu jooksis, kuid mees tõstis ta vihaselt rätikule tagasi. Kui koer jälle rätikult ära tuli, lõi mees teda vastu nägu nii, et koer niuksus ja kukkus rätikule tagasi," kirjeldab teisipäeva õhtupoolikul nähtut murelik pealtnägija.
"Pärast seda helistasime loomakaitsesse, kes palus meil politseisse helistada. Rääksime politseile kogu loo, nad lubasid tulla, aga ei saabunudki. Kui politsei ootamisest möödus umbes 40 minutit, mille ajal olid tüdrukud jälle külmast värisevat koera vette visanud, läksime rannavalvesse. Rannavalve läks isaga rääkima, kuid peale paari lauset läks rannavalve ära ning ütles, et midagi ei saa teha ning mees võttis koera ja läks tüdrukutega kuskile eemale põõsaste taha. Kahju, et politseid ei huvita, loomakaitset ei huvita ning ükski suurem inimene midagi ei teinud. Ise me nendega rääkida ei saanud, sest nad olid venelased ning me ei osanud vene keelt. Kahjuks rikkus meie toreda päeva ära see koera piinamise vaatamine, teades, et me proovisime midagi teha, aga abi ei tulnud kuskilt," oli pealtnägija õnnetu ja nõutu.
Politsei polnud vaba patrulli
Politsei pressiesindaja Seiko Kuiki sõnul käitus inimene õigesti, kui teavitas juhtunust Häirekeskust, sest teataja kirjelduse järgi võis olla tegu süüteoga. "Kahjuks polnud sel hetkel piirkonnas vaba patrulli, kes saanuks sündmusele reageerida. Igasuguse õigusrikkumise korral on tähtis, et politseinikud reageeriksid ja rikkumisele punkti paneksid ning seda sõltumata sellest, kas tegu pannakse toime inimese, looma või vara suhtes. On kahetsusväärne korrakaitsjad ei saanud sel korral sekkuda ning vabandame. Meie jaoks on tähtis, et säärastest juhtumitest meile alati teada antakse. Edastasime info ka kohalikule piirkonnapolitseinikule, kes selgitab juhtunu asjaolusid," selgitas Kuik seda, miks politsei väljakutsele ei reageerinud.
Eesti Loomakaitse Seltsi jurist Meelika Liivi sõnul on kirjelduste järgi on tegemist looma väärkohtlemisega ehk looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega. "Löömisega põhjustati koerale kindlasti välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Väärkohtlemisest on õige teavitada Politsei- ja Piirivalveametit või Veterinaar- ja Toiduametit. Seega käitusid pealtnägijad tegelikult õigesti. Teavitamisel tasub alati edasi anda ka väärkohtleja ja looma andmed, isikukirjeldused," kinnitab Liiv,et antud situatsioon oli teavitustöö õige.
Liiv sõnab Delfile, et Eesti Loomakaitse Selts on mittetulundusühing. "Meile ei ole seadusega antud mingeid võimuvolitusi. Meie saame tegeleda loomade abistamise, teavitustöö ja inimeste nõustamisega. Näiteks väärkohtlemise informatsiooni põhjal suunata inimese õigete ametiasutusteni, aidata koguda informatsiooni juhtumi kohta, koostada ise pöördumisi ametiasutustele," selgitab Liiv, miks nende käed on teatud maalt alates seotud.
Vanemate tegemata töö
Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikastioonijuht Liisa-Indra Pajuste sõnul tuleb selliseid olukordi, kus soovitakse aidata, aga justkui midagi teha ei saa, harva ette. "Õnneks on meie vabatahtlikud seaduste koha pealt haritud ja nad on kursis mida saab ja mida ei saa teha. Samuti on Eesti Loomakaitse Seltsil koostöö riiklike asutustega, kust oleme siiski saanud abi korraldada," ütles Pajuste Delfile.
Ka Eesti Loomekaitse Liidu juhatuse liige Heiki Valner tõdes, et inimesed peaks aru saama, et vabatahtlikkusel põhinev loomakaitse ei saa olla väga operatiivne, sest kõik vabatahtlikud käivad ju põhitööl ega suuda kiiresti reageerida. Lisaks on vabatahtlikel täpselt sama palju õigusi kui tavakodanikel ehk, et kellegi korrale kutsumiseks neid õigusi polegi ja kõik põhineb kodanikujulgusel ja -aktiivsusel. "Kindlasti on kasuks ka filmimine ja pildistamine, et hiljem oleks politsei poole pöördumisel tunnistusmaterjal olemas."
Loomakaitse Liit saab aastas umbes 3-5 teadet juhtumite kohta, mil väikesed lapsed väärkohtlevad loomi. Enamasti annab tulemuse pelgalt vanematega suhtlemine, kellel pole aimugi kuidas nende võsuke pere lemmikloomaga väljaspool kodu käitub. "Selle ehedaks näiteks on möödunud aastal Lasnamäel toimunud vahejuhtumid, mil laps oma koera jalutuskäikude ajal togis, tiris ja lausa jalaga kolkis. Vanemad olid šokis ja lubasid olukorraga tegeleda. Tundub, et ka tegelesid, sest enam pole naabritelt kaebusi laekunud," tõi Valner näite, kus pärast teavitamist olukord paranes.
