Marek Helm SKAIS2 läbikukkumisest: hanke ülesehitus ei võimaldanud projekti etteantud raamides edukalt ellu viia
"Olukorras, kus meeskond alates tippjuhist kuni süsteemi kasutajateni pole piisavalt motiveeritud ega pole võimelised nii mahukat infosüsteemi arendama, kaovad kergesti ka vastutajad," sõnas Marek Helm, kuid lisas, et vastutuse peab võtma tellija.
Nortal on öelnud, et otsustab uuel hankel osalemise üle vastavalt hanke sisule. Millised on põhitingimused, mida projektilt ootate?
Enamasti on suurte projektide läbikukkumine või õnnestumine seotud sellega, kuidas projekti strateegilisel ja vähemal määral ka operatiivtasemel juhitakse. Nortal ootab ära uue hanke dokumendi ja selle järgi hindame, kas meie oskused ja võimekus on piisav, et seatud tingimustes projektiga edukalt hakkama saada.
Mis on teie hinnangul SKAIS2-ga valesti läinud?
Toonane hanke ülesehitus ei võimaldanud projekti etteantud raamides edukalt ellu viia. Nortal tookord pakkumist just sellel põhjusel ei teinud.
Kes peab selle läbikukkumise eest vastutama?
Olukorras, kus meeskond alates tippjuhist kuni süsteemi kasutajateni pole piisavalt motiveeritud ega seniste kogemuste baasil võimeline nii mahukat infosüsteemi arendama, kaovad kergesti ka vastutajad. SKAIS-2 arendamise aja jooksul on vahetunud ministrid, kantslerid, peadirektorid ja süsteemi arendamisega seotud spetsialisid.
Vastutus uuele süsteemile üleminekul pole olnud piisavalt selge, lahustudes ministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti vahel. Süsteemi arendamise ja kasutuslevõtmise eest peab vastutama tellija, kes süsteemi nn „äripoolelt” kasutama hakkab – SKAIS-2 puhul siis sotsiaalkindlustusamet ja tema juht. Praegune SKA juhtkond saab aru projekti keerukusest ja mastaabist ning suudab olla tark tellija. (Sotsiaalkindlustusameti uus juht Egon Veermäe on Helmi endine kolleeg, alluv maksuametist – toim.)
Taavi Kotka on kritiseerinud, et arendajad pääsevad projektide äpardumistel alati puhta nahaga ja saavad pugeda selle taha, et riik muutis tingimusi.
Kui projekt ei õnnestu, on lõplik vastutus alati tellijal. Tellija ülesanne on kujundada projekt, leida õige partner, panna paika projekti järelevalve ja juhtimine, õiged otsustustasandid jms. Samas ei ole riigihangete süsteemis keegi kaitstud selle eest, kui tarnija teeb vastutustundetu pakkumise või oma võimeid üle hindab. Seda riski saab tark tellija minimeerida, aga täiesti välistada ei saa. Tarka tellijat petta ei saa, seda saab vältida projekti õige ülesehitusega.
Kas Eesti riik on nii rikas, et selliseid projekte kinni maksta?
Tunnustada tuleb pealehakkamist ja julgust, et sotsiaakindlustusega seotud uuendused ette võeti. Kogemused ja oskused ei tulnud seekord heale tahtele järgi, aga ebaõnnestumise pärast ei saa sõitu seisma jätta. Õppetunni hind on kallis ja seda tuleb tõsiselt võtta. Tulemuseta kulutatud miljonid on küll väga suur summa, aga arvestades seda, et SKAIS-i kaudu vahendatakse u 700 000 inimesele toetustena märkimisväärne osa Eesti riigieelarvest ja süsteemi edukast toimimisest sõltub inimeste elukvaliteet, ei ole summa ülemäära suur. Seega, kui SKAIS2 valmis saab, toob ta investeeringu kiiresti tagasi. Vaadates samasuguste projektide eelarveid teistes riikides, on Eesti endiselt e-teenuste arendamises väga efektiivne.
