ÜLEVAADE | Ministri ninanips Eestile tekitas Kreekas terava debati: kas eestlased on natsid või on Kreekas võimul stalinistid?

Kreeka justiitsministri Stavros Kontonise keeldumine Eestis toimuval kommunismikuritegude konverentsil osalemast tõi teravat kriitikat kaasa ka kodumaal.

Kontonise otsuse põhjendust võib lugeda siit.

Opositsioonipartei PASOK pressiesindaja Pavlos Christidis tegi pärast Kontonise otsust üldsõnalise avalduse, hoiatades Kreeka ühiskonna lõhestamise eest ajalooteemaliste vaidlustega. PASOKi liige ja endine välisminister Evangelos Venizelos aga teatas Facebookis, et Kontonise otsus ei vasta Euroopa väärtustele. „Eelkõige mõtlen sellele, et millist reaktsiooni loodab valitsus Eestilt ja teistelt liikmesriikidelt saada, kui nad ei arvesta nende kohaliku ajaloo eripärasid, mis kattuvad ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis väljendatud ühise seisukohaga?“ imestas Venizelos.

Kontonise otsust kritiseeris ka opositsioonipartei Uus Demokraatia, kelle sõnul solvab valitsus kommunismi õigustades kõiki demokraatia ideaale austavaid kreeklasi. „Taas üks otsus, mis seab meid Euroopas ja rahvusvaheliselt isolatsiooni,“ kuulutas erakond. Hilisemas avalduses soovitas partei peaminister Alexis Tsiprasel ja tema parteikaaslastel võtta ajaloo järeleaitamistunde Kreeka Avatud Ülikoolis. „Ehkki ilmselt kuluks neile ära ka Erasmuse programmiga Tallinnas käia,“ torgati avalduses.

Kontonis ütles teisipäeval avaldatud kommentaaris, et Eestist polnud EL-i eesistujamaana sellise konverentsi korraldamine korrektne. „Nad oleksid pidanud selle algatuse tegema tavalise liikmesriigina,“ ütles minister.

Kuigi Syriza poliitikud toetavad üksmeelselt Kontonist, on debatt puhkenud ka valitsusliidu ridades, kuna Syriza kõrge liige Maria Yannakakis süüdistas oma kommentaaris kõiki eestlasi natsisümpaatiates. Parlamendisaadik Nina Kassimati teatas seepeale, et kiidab Kontonise otsuse heaks, kuid peab lubamatuks Yannakakise eestlaste-vastast solvangut. „Ei tohi selliseid äärmuslikke üldistusi kõigi kreeklaste nimel kõneledes teha,“ märkis Kassimati Facebookis.

Vähemalt kaks Kreeka päevalehte pidas uudist esmaspäeval esikülje vääriliseks. Liberaalne väljaanne Ta Nea kuulutas esilehel suurte tähtedega: „Stalinism on nüüd Kreekas võimul“, tehes Kontonisele ja Syriza koalitsioonile kommunismi kuritegude eitamise eest etteheiteid. Ta Nea hinnangul näitas Kontonis avaldusega oma vasakäärmuslikke ja autoritaarseid vaateid. Ajaleht jätkas justiitsministri otsuse kritiseerimist ka teisipäeval.

Veel aktiivsemalt kritiseerib valitsust päevaleht Iefimerida, kelle kodulehelt leiab üle kümne selleteemalise artikli. Esmaspäevase esikülje kujunduses seatakse kõrvuti haakrist ja sirp-vasar. „Kontonis ütleb oma avaldusega eestlastele, et Nõukogude armee vabastas nad 1945. aastal fašismist,“ kirjutab kolumnist Christos Raptis. „Sisuliselt ütlevad Kontonis ja Syriza, et see, kui Stalin miljoneid Siberisse küüditas, oli võrreldav kooliekskursiooniga… […] Õnneks me võitsime kodusõja, see tähendab, et Kreekast ei saanud Albaaniat.“

Kolumnist Wasillis Aswestopoulose sõnul näitab Kontonise sõnadele järgnenud debatt eelkõige seda, et II maailmasõja aegsed ja järgsed võitlused pole ühiskonnas siiani lõppenud. „Seekord aga ei alustatud Kreekas taas lõputut vaidlust sõjaaegsete reparatsioonide üle, vaid debatt pöörleb ümber 1946.-49. aasta kodusõja,“ lisas Aswestopoulos.