Hallitav majaosa Kadriorus ajas korteriomanikud kohtu manu
Aadressile Narva maantee 100 jääv hoone ehitati 19. sajandi keskpaigas ning püsis oma esialgsete mõõtmete juures aastakümneid, kuni aastal 2000 rajati hoonele juurdeehitus kolme korteri ulatuses. Korterühistu juhatuse liikme Tiina Rüütle sõnul on korterid 1, 3 ja 6 rajatud ilma ehitusloata ja detailplaneeringuta. Lisaks sellele, et lagunev juurdeehitus vähendab hoone miljööväärtust, mõjutab see omanike elukvaliteeti, sest Rüütle hinnangul on korterite uus omanik, äriühing 1Home Group õigusjärgselt vastutav selle eest, et korterid on kujunenud niisketeks paikadeks, kust võib leida hallitust, mis levib üle maja. Tema väite kohaselt pidi kinnisvara ettevõttele korterite seisukord olema teada juba enne ostuakti.
Kohtuprotsessile eelnevast on Delfi juba kirjutanud, kuid nüüd jõuti tüliga Harju maakohtusse. Neljapäeva hommikupoolikul said asjaosalised kohtusaalis kokku, et vaielda maja seisukorra ning ehituse dokumentatsiooni olemasolu üle.
“Pööningukorruse akende ees on lihtsalt kile, katuse alt on ära võetud vahesoojustus, niiskustõkked, vastu vaatab vaid plekk; põrandalt on eemaldatud laudis, seal on saepururäbu ning seinteks on vaid palgid, mil varem oli seal veel soojustus ning laudis; sisse voolab vihmavett” rääkis Rüütle kohtusaalis. “Käisime seal märtsis, toona oli esimese korruse korteris nr 1 viis kraadi sooja, naabrid kütavad sisuliselt Kadrioru parki,” jätkast ta korterite olukorra kirjeldamist.
Kaebajate väitel olid kolm korterit varem elamiskõlbulikud. Korterielanikud pelgavad, et lammutusööd on tehtud selleks, et kannatada saaks ka algupärase maja puitkarkass, mistõttu peaks maha lõhkumisele minema terve hoone. Ettevõtte esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus pidas seda väidet totruseks.
“Nüüd kui korterite omanik on kena äriühing, olete leidnud selle, kelle poole oma tera suunata ja aastate vältel tekitatud kahjud välja nõuda,” sõnas Lõhmus kohtusaalis. Tema hinnangul oleks võinud kaebajad kohtusse pöörduda 17 aasta vältel, kuid otsustasid seda teha alles kevadel.
Lõhmuse sõnul on ehitusluba siiski väljastatud ning kõik kaasomanikud olid teadlikud ehitustegevusest.
Ehitusluba ja detailplaneeringut pole Rüütle aastate vältel leidnud. Ta jääb endale kindlaks, et arhiivides või linnavalitsusel pole vastavat dokumentatsiooni olemas. Näiteks paludes projkteerimustingimusi Tallinna linnaplaneerimisametilt, sai ta teada, et dokumenti pole võimalik väljastada, sest seda pole olemas.
Ettevõtte juhatuse liige Krisjan Keres on varasemalt öelnud, et tahaks korterid lihtsalt maha müüa. Korterite müük muudaks keeruliseks korteriomanike olukorra, kus peaks hoone taastamise nimel uuesti kohtusse pöörduma.
Kohus andis 1Home Groupi esindajale võimaluse leida vastav dokumentatsioon oktoobri keskpaigaks. Sealt lepitakse kokku uus kohtuistungi tärmin ning kutsutakse kohus olukorda hindama. Sügisele järgneb talv ning hallitus kohtult aega ei küsi, vaid jätkab presidendilossist vaid kiviviske kaugusele jääva hoone õõnestamist.
