“Elanikkond vananeb ning krooniliste haigustega inimeste hulk suureneb ja kui täna vajab mõni pereliige ööpäevaringset hooldamist, siis nõuab see töötava pereliikme koju jäämist või päris kopsaka summa raha leidmist. Samuti juhtub praegu ka seda, et hooldekodu koha jaoks raha on, aga hooldekodus pole kohta,” rääkis Eesti Õdede Liidu asepresident Linda Jürisson, kes töötab lisaks igapäevaselt koduõena ja on Eesti Õdede Liidu koduõdede seltsingu aseesimees.

Hoolduskindlustus tagaks, et hooldamise vajaduse korral hüvitab kindlustusandja kokkulepitud ulatuses kindlustatud isiku hooldamisest tekkinud kulud või maksab hooldamise eest kokkulepitud päevaraha. Teenuste kättesaadavus sõltuks vajadustest, mitte lähedaste olemasolust. Enamikus arenenud riikides on lisaks tervisekindlustusele ka hoolduskindlustus, mis tagab inimväärse elu nii hooldusabi vajajale kui ka tema lähedastele.

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud koduhooldusteenuse pakkumine, kuid täna ei jõua teenuse pakkujad kui ka rahastus veel kõikide abivajajateni. Praegune süsteem ei ole Eesti Õdede Liidu arvates jätkusuutlik, sest hoiab tööturust eemal täies tööjõus isikud ning see kahjustab majandust.

“Hooldus- ja õendusteenust peaksid pakkuma selleks vastava väljaõppe saanud inimesed ning see peaks olema kättesaadav kõigile abivajajatele, mitte sõltuma rahakotist või inimese elukohast,” kinnitab Linda Jürisson.

Rahvaalgatuse korras saavad kõik anda kuni 3. septembrini oma allkirja, et riigikogu hakkaks arutama hoolduskindlustuse loomist.

Eesti Õdede Liit on arvukaim õendustöötajate kutseorganisatsioon Eestis. Liit on seadnud oma eesmärgiks elanikkonna tervise, õendustöötajate kutse arengu ning inimeste terviseteadlikkuse edendamise. Eesti Õdede Liit kuulub Rahvusvahelisse Õdede Nõukogusse ja Euroopa Õdede Nõukogusse

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena