Rannavalve hooaja kokkuvõte: päästmist vajasid enamasti järelevalveta jäetud lapsed
G4S rannavalvurite sõnul möödus rannasuvi rahulikult ja suvitajate käitumine on iga aasta järjest parem, teatas turvafirma pressiesindaja. Peamiseks murekohaks on olnud rannas järelevalveta jäetud lapsed ja üle suplejate peade lendavad lohesurfarid.
"Kuigi erinevaid avaliku korra rikkumisi registreerisime rannavalvurid suve jooksul ligi 4500, siis kokkuvõttes võib öelda, et keskmine rannakülastaja käitus mõistlikult ja teisi arvestavalt," ütles kõnealuse turvafirma Eesti rannavalve juht Henry Seemel. "Ka rahvarohked rannapäevad möödusid meie vetelpäästjatele üldjoontes rahulikult."
Siiski tuli rannavalvel abistada ka uppumisohtu sattunud inimesi, kelle hulka kuulusid enamjaolt järelevalveta jäetud lapsed, kes sügavasse vette sattusid, aga ka näiteks eakas meesterahvas, kel ujudes jõud otsa lõppes ja alkoholijoobes naisterahvas.
Juuli algul päästis rannavalvur Võrus Tamula järve rannas 8aastase poisi, kes silla käsipuul kõõludes üle pea vette kukkus ega osanud ujuda. Vetelpäästja tõmbas lapse veest välja. Poiss oli veekogu ääres umbes 12–13aastaste sõpradega, kuid lapsevanemaid rannas ei olnud.
Juuli lõpul kandis Emajõe vool sügavasse vette 6–7aastase tüdruku, kes iseseisvalt enam madalasse vette tagasi ujuda ei suutnud, kuid vee peal hoidis teda täispuhutav suplemisvest. Vetelpäästja ulatas talle käe ja tõmbas lapse kalda poole. Tüdruku isa võttis 50–60 meetrit veepiirist eemal muru peal päikest ja ei teadnudki, et laps läks ujuma.
„Õnnetused kipuvad juhtuma ikka järelevalveta jäetud lastega. Iga lapsevanem teab, kui lihtne on väikest last silmist kaotada. Mõni on selle vältimiseks oma lapse rannas isegi punase mütsikesega varustanud,“ ütles Seemel.
27. juulil aitasid rannavalvurid kaldale umbes 70aastase mehe, kel poidepiirist üle ujudes sügavas vees jaks otsa sai.
12. augusti keskpäeval tõid G4S rannavalvurid Stroomi rannas poide juurest veest välja noore uppumisohtu sattunud alkoholijoobes naisterahva. Rannavalvurid osutasid naisele esmast abi ja andsid ta üle kiirabi meedikutele.
Esmaabi andsid vetelpäästjad ja rannameedikud ligi 500 korral. Valdavalt tuli tegeleda lõikehaavade ja marrastustega, lõikehaavade üheks põhjuseks on igal rannahooajal olnud klaasikillud. Seetõttu paluvad vetelpäästjad järjekindlalt mitte tulla klaastaaraga randa.
Kuna lohesurf on järjest populaarsem, siis tuli rannavalvuritel suve jooksul mitmeid kordi lohesurfaritele meelde tuletada, et ujumisalale minna ei tohi, kuna see on suplejatele ohtlik.
