Arvamusküsitluste järgi võitis Merkel televäitluse. Telekanali ARD tellimusel läbi viidud Infratest Dimapi küsitluse järgi pidas Merkeli üldist esinemist veenvamaks 55 protsenti vastanutest, Schulzi oma aga 35 protsenti, vahendab Reuters.

Kolm nädalat enne Saksamaa parlamendivalimisi toimunud debatil läks Schulz kohe pealetungile. Merkel tundus kohati räsitud, kuid näitas võitmiseks piisavat autoriteeti.

Schulz kavaldas Merkeli üle Türgi teemal ning sundis teda oma retoorikat karmimaks muutma, lubades peatada Ankara püüdlused Euroopa Liiduga liitumiseks, kui tema liidukantsleriks valitakse.

Pärast esialgu hoiatamist Türgi liitumisläbirääkimiste kohese katkestamise eest naasis Merkel selle teema juurde ka hiljem, kui kõne all olid juba muud teemad.

„On selge, et Türgist ei peaks saama EL-i liiget,“ ütles Merkel pärast Schulzi antud lubadust peatada Ankara liitumispüüdlused. „Ma räägin oma kolleegidega, et vaadata, kas me suudame jõuda selles osas ühisele seisukohale, et saaksime liitumisläbirääkimised lõpetada.“

Trumpi ja Põhja-Korea teemal süüdistas Schulz USA presidenti oma säutsudega maailma kriisi äärele viimises ning ütles, et Saksamaa peab tegema koostööd Euroopa partnerite, Kanada, Mehhiko ja Trumpi koduste oponentidega.

Merkel vastas, et rääkis Põhja-Koreast pühapäeval Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning räägib ka Trumpiga ja lähipäevil veel Venemaa, Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea juhtidega.

Valijaid näis mõjutavat Merkeli kogemuste demonstreerimine. ARD küsitluse järgi pidas 49 protsenti vastanutest usutavamaks Merkelit ja 29 protsenti Schulzi.

Merkel on olnud Saksamaa liidukantsler aastast 2005 ning teda peetakse laialdaselt Euroopa mõjukaimaks poliitikuks.

Schulzi kampaania sai aasta algul paljulubava avalöögi, kuid kolm hävitavat kaotust Merkeli kristlikele demokraatidele liidumaade valimistel tõukasid selle kursilt kõrvale.

Debatil ründas Schulz Merkelit ka suutmatuse eest koordineerida paremat üleeuroopalist reageeringut 2015. aasta pagulaskriisile. Merkeli toetust kahandas siis tema otsus avada Saksamaa piirid sadadele tuhandetel pagulastele, kellest paljud olid pärit Lähis-Idast.

„Meie Euroopa naabrite kaasamine oleks olnud parem,“ ütles Schulz.

„Meil oli siis väga dramaatiline olukord … Kantsleri elus on aegu, kui ta peab otsustama,“ vastas Merkel.

Schulz ei välistanud koalitsiooni vasakäärmusliku erakonnaga Die Linke. Merkel teatas, et ei ühenda jõude ei Die Linke ega ka paremäärmusliku Alternative für Deutschlandiga (AfD).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena