Raamat: ilma Moskva toetuseta poleks Kekkoneni kordagi Soome presidendiks valitud
Soome sotsiaaldemokraatide omaaegse juhi Väinö Tanneri äsja ilmunud elulooraamatus väidetakse, et Urho Kekkoneni ei oleks ilma Nõukogude Liidu toetuseta kordagi Soome presidendiks valitud, teatab ajaleht Helsingin Sanomat.
Raamatu autor, doktor Lasse Lehtinen annab Kekkonenile tõeliselt julma hinnangu: „Praeguse informatsiooni valguses võime oletada, et täiesti vabadel valimistel, ilma Moskvast paistva valguseta, ei oleks Kekkoneni kordagi Soome Vabariigi presidendiks valitud.“
Kekkoneni teed võimule sillutas kaks dramaatilist sise- ja välispoliitilist kriisi. Kõigepealt oli peaminister Karl-August Fagerholmi sotside, koonderakonna ja maaliidu valitsus sunnitud Nõukogude Liidu surve (öökülmad) tõttu 1958. aasta sügisel tagasi astuma.
1961. aasta sügisel purunes Kekkonenile presidendivalimistel väljakutse esitanud sotside ja koonderakonna liit pärast seda, kui Nõukogude Liit oli saatnud noodi ja pakkunud sõjalisi läbirääkimisi.
Mõlema kriisi ühine joon oli see, et president Kekkonen lahendas need läbirääkimistega Nõukogude Liidu juhtkonnaga ja tugevdas nii oma positsioone.
Tanner oli juba siis kindel, et mõlemad kriisid olid lavastatud ning need tekitati ja seejärel lahendati Nõukogude Liidu ja Kekkoneni kokkumänguga.
Raamatu autor Lehtinen jagab seda arusaama ja kirjutab raamatu lõppu ülaltoodud karmi hinnangu Kekkoneni kohta.
Öökülmad ja noodikriis avaldasid mõju kuni 1980. aastateni: Soome ehmus ja vajus küüru. Kekkoneni positsioon oli nii sise- kui ka välispoliitikas nii suveräänne, et talle ei julgetud enam väljakutset esitada.
Tanner loobus Soome sotside juhi kohast 82-aastaselt 1963. aastal. Veel oma viimastes kõnedes ründas ta armutult oma põhilisi vastaseid Kekkoneni ja Nõukogude Liitu.
