Lugeja Repsi ettepanekust: Maardu Gümnaasiumi keskmisega saab gümnaasiumisse kandideerida, Inglise Kolledži keskmisega õpilane saadetaks kutsekooli
Haridusminister Mailis Reps tegi ettepaneku, et õpilased, kelle üheksanda klassi keskmine hinne on alla 3,75, peaks tulevikus sunniviisiliselt minema kutsekooli ning gümnaasiumiuks oleks nende jaoks suletud. See ettepanek peaks teoreetiliselt lahendama probleemi, et ametikoolides on liiga vähe õpilasi ning enamik õpilasi lähevad gümnaasiumisse. Samas on selle ettepaneku puhul nii drastilisi probleeme, millest mõningaid siin artiklis ka käsitlen.
Hindamine ei ole koolides võrdne. Vaatamata sellele, et kõik koolid kasutavad riiklikku õppekava, on igal koolil siiski hindamisnõuded erinevad. Tahtmata tagumise otsa koole solvata, võib siiski väita, et näiteks Maardu Gümnaasiumi hinded ei ole võrreldavad keskmise tasemega kooli hinnetega, rääkimata võrdlusest nö. eliitkoolide hinnetega.
Repsi ettepaneku alusel saaks Maardu Gümnaasiumi keskmise hindega 3,8 gümnaasiumisse kandideerida, kui Inglise Kolledži keskmise hindega 3,7 õpilane saadetaks kutsekooli. Kas seda võib nimetada ausaks? Seetõttu võib tekkida olukord, kus eliitkoolide õpilased hakkavad enne viimast õppeaastat tunglema madalama tasemega koolidesse, sest muidu jääks gümnaasiumiuks nende ees suletuks.
Halbade hinnetega sunniviisiline kutsekooli saatmine alandab selle mainet veelgi. Eestis on kutsekoolide maine niigi üks Euroopa madalamaid ning nüüd soovitakse ühiskonnale veelgi tugevamalt anda signaal, et kutsekas on neile, kes põhikoolis hakkama ei saanud. Oleme jõudnud punkti, kus ametikooli minnakse vabatahtlikult, sest mingi eriala huvitab isikut, kuid nüüd soovitakse see progress tagasi pöörata ning teha kutsekoolist asutus, kuhu sind sunniviisiliselt saadetakse, sest haridusministeerium ei pea sind gümnaasiumi vääriliseks (jah, see oleks kohustuslik, sest koolikohustust tahetakse pikendada).
Sunniviisiline õppekoha valik meenutab nõukogude aega. Nõukogude ajal suunati kõik peale ülikooli lõppu tööle sinna, kus partei pidas sind kasulikuimaks ning Repsi idee meenutab väga seda elukorraldust. Järgmine aste oleks juba see, kui haridusministeerium hakkaks ette kirjutama, kes saab automaalriks ning kellest peaks saama hoopis torumees. Kas Repsile endale meeldiks, kui tal ei oleks vaba valikut kandideerida ükskõik millisele töökohale, vaid see kirjutataks talle kellegi teise poolt ette? Sellist otsust tuleb vältida iga hinnaga.
Hea lugeja, mida arvad sina Repsi ettepanekust? Jaga oma mõtteid aadressil rahvahaal@delfi.ee!
