Luige sõnul tuleks Euroopa Liidu riikidel prioriseerida nn sõjalise Schengeni lepet, mis tähendaks vabamat piirideülest vägede liikumist, andes parema võimaluse vastata kõikvõimalikele kriisidele.
Ta märkis, et nõuded lubade taotlemisel ja logistilised takistused teevad vägede ja sõjatehnika liikumise praegu „üllatavalt keeruliseks“.
Antud probleem oli Euroopa Liidu kaitseministrite agendas sel nädalal toimunud mitteametlikul kohtumisel, kus arutati Euroopa Liidu kaitsealgatuste elluviimist. Ministrid jõudsid julgeolekuolukorda arvesse võttes ühisele otsusele, et kaitsevaldkonnas tuleb koostööd oluliselt tihendada.
Kaitsekoostöö küsimus oli arutelul vahetult enne Venemaa ja Valgevene ühisõppuste Zapad-2017 algust. Ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas laupäeval sõjamängudega seoses mõningast muret.
Teatud hinnangutel ulatub neist osa võtvate sõdurite hulk 100 000-ni, kuigi venelased väidavad, et see arv on umbes kümme korda väiksem, mis võimaldab neil kõrvale hoida nõudest vabade vaatlejate kohaolule.
„Venemaa on öelnud, et osalejate arv jääb alla 13 000. Nad andsid sellest mõne nädala eest teada NATO-Venemaa nõukogu kaudu,“ ütles Stoltenberg. „Kuid oleme varemgi näinud neid ütlemas, et õppustel osaleb vähem kui 13 000 sõjaväelasest, kuigi tegelikkus on midagi hoopis teistsugust.“
USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker hoiatas eelmisel kuul, et Venemaa ja Valgevene ühisõppusi ei saa võtta kergelt ja nende ajal tuleb lääneriikidel olla valmis kõikideks võimalikeks situatsioonideks,
sh sõjaliseks agressiooniks.
Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu (RNBO) sekretär Oleksandr Turtšõnov omakorda avaldas arvamust, et Venemaa kontrollib õppuste ajal, kui valmis on riigi relvajõud ja riik tervikuna „suureks sõjaks“ Läänega.
