Lugeja alkoholi liigtarvitamisest: tahtmine on teha lolle tegusid, et kellelegi midagi tõestada

Eesti Päevaleht alustab uut lugudesarja „Eesti elu pudelis”, mis käsitleb eestlaste alkoholi tarbimist ja selle mõju. Tervise arengu instituudi alkoholikäitumise uuring näitab, et sageli alahinnatakse tarbitud koguseid ega julgeta neid tunnistada. Ühe lugeja arvates käib liigtarvitamine käsikäes kultuuri ja selle taustaga.

Kas mõni nendest moralistidest, kes siin alkoholi tarbimisega võitlevad, on korragi elus Itaalias, Prantsusmaal, Portugalis, Saksamaal, Tšehhis käinud? Juuakse meie mõistes "nii et jube", sõltumata soost, vanusest ja tööajast. Kuid samas pole ma seal näinud ühtegi kõrtsukaklust ega ka juhtumit, kus politsei on sunnitud tänaval vedeleva joodiku kainenema toimetama. Miks siis meie oleme erinevad? Minu loogika ütleb, et viga pole mitte alkoholis, vaid kultuuritaustas, sealt ka tahtmine teha lolle tegusid, et kellelegi midagi tõestada.

"In vino veritas" ütlesid vanad roomlased. Alkohol nõrgestab sisemist enesekontrolli ja siis ilmnebki, kes sa tegelikult oled: rallimees, kõrtsukakleja, tantsulõvi, laulja, filisoof või oma arust eriti seksikas tüüp.

Alkohol iseenesest pole paha. Lollusi teevad ikka inimesed, mitte õlleklaas või veinipudel. Pärast hakata endale sisestama ja teistele põhjendama "aga ma olin ju purjus" näitab ainult seda, et sa oled lihtsalt idioot. Ja seda ka kaine peaga. Selleks, et loll olla, pole vaja ennast üldse täis juua. Proosit!

Kui ka sinul on isiklikke kogemusi alkoholi liigtarvitamise ja sellest võitu saamisega, jaga neid aadressil [e-mail]!