2014. aasta jaanuari lõpus määras keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Kalev Vapperile korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi 320-eurose rahatrahvi.
Toona majandusministeeriumi avalike suhete juhi ametit pidanud Kalev Vapper mõisteti süüdi selles, et ta toetas Eesti Lootsi nõukogu liikmena riigifirma kaudu oma jahtklubi. Vapperi rikkumine seisnes selles, et olles riigifirma Eesti Loots nõukogu liige, hääletas ta mais toimunud firma nõukogu istungil selle poolt, et Eesti Loots toetaks 5000 euroga ESS Kalevi Jahtklubi, mida Vapper ise juhib. Seaduse järgi ei tohi ametiisik teha töötoiminguid, mis puudutavad teda ennast või temaga seotud isikuid, kirjutas Eesti Päevaleht mõned aastad tagasi.
Esimest korda kirjutas Eesti Päevaleht Vapperi juhtumist 2013. aasta novembris. Siis selgus Eesti Lootsi nõukogu koosolekute protokollidest, et Vapper on ligi kuus aastat toetanud Eesti jahtklubide liidu ja Kalevi jahtklubi rahastamist Eesti Lootsi rahakotist.
Seadusemuudatus tuli üllatusena
"Minu väärtegu seisnes selles, et olles mitte teadlik samal aastal muutunud seadusest ja kuuludes Eesti Lootsi nõukogusse ei osanud ma ennast taandada hetkel, kui nõukogu kinnitas üksmeelselt ja korraga kõikide erinevate toetuste nimekirja, milles oli ühe osana sees ka toetus Kalevi jahtklubi spordikoolile," selgitas Kalev Vapper nüüd, kohalike valimiste eel Delfile.
Vapper on Kalevi jahtklubi liige aastast 1964. ja kommodoor aastast 2012. Eesti Lootsi nõukogu liikmeks sai ta 2007. aasta oktoobris, ent 2008. aasta oktoobrist praeguseni on Vapper kuulunud ka Kalevi jahtklubi juhatusse. Pärast 2008. aastat hakkaski jahtklubi Eesti Lootsilt toetusi saama ja toetati ka Eesti jahtklubide liitu.
"Purjetamist olen ma armastanud kogu elu ja teen alati kõik selleks, et purjetamine Eestis edeneks ja üha rohkem inimesi tuleks purjetama. Tegu oli tookord puhtalt teadmatusest tingitud teoga, mille eest maksin ka mulle määratud rahatrahvi," rõhutas Vapper.
Vapper toonitas, et ei näe konflikti kandideerimises Pirital. "Kohalikel valimistel olen IRL-i esinumbrina kandideerinud varasemalt kahel korral ja mõlemal korral osutunud ka valituks Tallinna volikokku," lisas ta.
IRL rõhutab korruptsioonivastast võitlust
IRL-i linnapeakandidaat Raivo Aeg tutvustas kampaaniaüritusel augustis korruptsioonitõrje plaani Tallinnas, kohal olid ka kaetud nägudega kaaslased.
Eilses Eesti Päevalehe arvamusloos kirjutas IRL-i Tallinna linnapeakandidaat Raivo Aeg, kuidas Tallinna majandus kaotab korruptsiooni tõttu aastas 100 miljonit eurot. Aeg kirjutas:
"Korruptsioon mõjutab majanduskasvu negatiivselt ja see on fakt. Korruptsiooni tõttu jäävad Tallinnas loomata uued ja tasuvamad töökohad, sest ettevõtjad ei soovi investeerida keskkonda, kus konkurentsitingimused ei ole läbipaistvad ja ausad. Kui asju tuleb ajada läbi sahkerdamiste ja altkäemaksude, siis see peletab eemale välisinvesteeringuid. Lihtne ja loogiline.
Palju keerulisem on korruptsioonimõjude arvutamine, sest seni pole välja töötatud ühtset metoodikat ja mõju ulatust mõõdetakse erinevalt. Rahvusvaheliselt tunnustatud korruptsiooni tajumise indeksi järgi oli Eesti saanud 2016. aastal 70 punkti. See on 30 punkti võrra väiksem kui korruptsioonivaba riigi tase, mis on 100.
Samuti toetudes rahvusvahelise valuutafondi uuringule, siis sealt saab järeldada, et maksimaalse punktisumma korral ehk korruptsioonivabas riigis tähendaks Eesti rahvuslikule rikkusele (SKP) 1,2% suurust kasvu. Arvestades, et Eesti SKP oli 2016 aastal 20,9 mld eurot ja Tallinnas toodetakse pool rahvuslikust rikkusest, siis korruptsioonivabas pealinnas tähendaks 1,2% tõus 125 miljoni euro võrra suuremat SKP-d aastas."
