Vabriku tänava vastvalminud kergliiklustee on kanalisatsiooniluugist madalam, vihmavesi on suunatud haljasalale

Sel suvel said valmis Vabriku tänava ulatuses tehtud teetööd, millega käigus ehitati välja allee ja elumajade vahele välja ka kergliiklustee. Eilse vägeva vihmasajuga tuli aga välja, et tee tasapind on madalamal kanalisatsiooni luugist, kust võiks ära voolata vihmavesi.

Vihmavesi aga ei taha ülesmäge voolata ja seetõttu koguneb see luugi kõrvale, kattes ära suurema osa kergliiklustee laiusest.

Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann on probleemiga kursis, ent ei oska hetkel olukorda selgitada.

"Jah, tuli üks pöördumine, mille saatsin oma asetäitjale edasi, aga ma ei oska öelda, mis selle probleemi põhjuseks olla võib. Kas seal oli mõeldud, et vesi pidi imbuma murru või midagi muud," ütles Valdmann Delfile.

Valdmanni asetäitja Reio Vesiallik ei ole aga Delfile tänase päeva jooksul vastanud.

Ehituse projektijuhi Kaupo Raadiku sõnul on kõnealuses probleemses piirkonnas eeldatud, et vesi imbub haljasala alla pinnasesse, kuid nähtavasti see ei toimi. "Ka projekt eeldab seda, et kõnniteedelt läheb kalle sinna haljasala poole, aga ju siis ei ole pinnas nii vastuvõtlik," ütles Raadik Delfile.

Lombi kõrval olev kanalisatsiooni luuk Raadiku sõnul pääsetee ei oleks. "See on üks lokaalne kanalisatsiooni luuk, mis ei ole mõeldud vastu võtma kogu seda vett, mis seal on. See oli mingi olemasolev vana luuk," selgitas ta.

Raadiku sõnul ei ole algselt mõeldud, et kõnealust kaevu kataks restluuk. "Restluugid pannakse tavaliselt sõidutee rentslisse," ütles Raadik ja lisas, et projektilahendus oli ikkagi selline, et veed juhitakse kõnnitee pealt maha.

Tee projekteerinud OÜ Teedeprojekti tegevjuht Mikk Paloots kinnitas, et projektis oli arvestatud sellega, et vesi peaks minema haljasalale ja fotode põhjal vaadatuna ei tähelda ta, et tee oleks projekti suhtes kuidagi valesti ehitatud.

Plaani järgi oligi kõnealusesse kaevu suunatud vaid see betoonrenn, mis ka pildilt paistab. Sinna ülejäänud vee suunamine ei oleks olnud tema sõnul ka teostatav. Kui tee oleks mujalt kõrgemaks ehitatud, et vesi voolaks restluugi kaudu kaevu, oleks Palootsa sõnul maja sissepääsud sisuliselt kinni ehitatud.

"Me planeerisime selle jalgtee ju sisuliselt vastu hooneid. Selleks, et sissepääsude esine jääks ikkagi samasse tasapinda, ei saa üldiselt selliste hooneesiste jalgteede puhul kõrgust muuta," ütles Paloots.

Tehniliselt oleks aga võimalik hoopis kaevu luugi kõrgust mingil määral muuta, kuid see on jällegi seotud juba paika pandud tänava kõrgustega, aga ka tehnovõrkudega, mille pealt ei tohi pinnast liiga palju ära võtta.

"Raske öelda, kas konkreetse kaevu puhul oleks mingit sellist lahendust saanud genereerida, mis oleks olukorra oluliselt ära muutnud. Praegu tundub, et pigem mitte," arvas Paloots.

Uputus võib tema sõnul tekkida just suuremate sadude korral, kui haljasala ei jõua kogu vett ära absorbeerida ja jääb siis ka osaliselt jalgteele seisma.

"Probleemi olemus on võib-olla see, et seal piirkonnas ei ole sajuvee kanalisatsioone, kuhu sajuveesüsteeme üldse ehitada," arvas Paloots. "Kui neid sinna ei rajata, ei saa selliseid probleeme lahendada ka."

"Meie projekt oli pigem taastusremondi, mitte rekonstrueerimise iseloomuga ja sellest lähtuvalt on neid kavandatud teid torustike osas väga minimaalselt tehtud ja ettenähtud," rääkis Paloots.

Taastamise käigus tegeletakse sisuliselt ainult tänava- ja pinnakatetega. Rekonstrueerimise käigus aga vahetatakse ka teealused tehnovõrgud välja.