Julian Assange võib USA võimude käest pääseda. Ühel huvitaval tingimusel
Assange'i suhtes on Ameerika Ühendriikides algatatud kriminaalmenetlus, mistõttu võetaks ta praegu riiki sisenedes kõigi eelduste kohaselt vahi alla. Teda kahtlustatakse spionaažis seoses 2010. aastal Wikileaksi poolt avaldatud USA sõjaväe ja riigidepartemangu salajaste dokumentidega, mille lekitas organisatsioonile endine USA sõjaväelane Chelsea Manning.
45-aastane mees on 2012. aastast saadik elanud eksiilis Ecuadori saatkonnas Londonis, et väljaandmist vältida.
Kongresman Rohrabacheri idee kohaselt pääseks Assange aga süüdistuste esitamisest, kui ta on valmis tõestama, et demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni kohta valimiste ajal avaldatud materjal ei tulnud Kremlilt (osana venelaste kavatsusest aidata valimistel vabariiklast Donald Trumpi).
70-aastane poliitik tutvustas oma ettepanekut kolmapäeval Valgele Majale, kõneldes telefoni teel personaliülema John Kellyga. Vabariiklase sõnul on Assange'il tõenäoliselt arvutisse salvestatud informatsiooni näol (küberkujul) tõendeid selle kohta, et ta infromaator ei olnud Venemaa, kirjutab ajaleht The Wall Street Journal.
„Otseloomulikult ei saaks ta meilt vastu midagi, kui ta esitaks meile seda mittetõendavat materjali,“ olla Rohrabacher vestluses Kellyga öelnud.
Küll aga ei pruugi Assange ka sellisel juhul kinnipidamisest pääseda, sest tema vahistamiseks on Ühendkuninriigi order, mis anti välja, kui ta kautsjoni vastu vabaduses olles enam välja ei ilmunud.
Võimud on kohustatud selle orderi järgi tegutsema, kui Assange peaks saatkonnast lahkuma, andis suurlinna politsei mõista.
Assange oli tagaotsitav ka Rootsis, kus teda kahtlustati seksuaalses kuritarvitamises, kuid sealsed võimud loobusid tänavu juunis vägistamissüüdistuse eeluurimisest, tehes sellega lõpu seitse aastat kestnud õiguslikule vastasseisule.
