Mihhail Korb Savisaare protsessil: jutt Savisaare huvist on mu nime mustamine
Täna tuleb tunnistusi andma Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, kellelt uuritakse ilmselt aja kohta, kui ta oli Kristiine linnaosavanem.
Samuti tuleb tunnistusi andma Savisaare kunagine lähedane kaasvõitleja Ain Seppik ja tema ettevõtjast poeg Sulev. Lisaks on tulemas linnasekretär Toomas Sepp ja kunagine abilinnapea Priit Willbach, keda tuntakse rohkem Vilba nime all.
Kõik eelnimetatud annavad tunnistusi rahapesu episoodi kohta. Süüdistuse kohaselt toetas Tallinna linnapeana töötanud Savisaar kümnekonna aasta eest ettevõtja Alexander Kofkini ärisid ja sai selle eest altkäemaksu, mis läks tema arvele Šveitsis. Süüdistuse kohaselt kasutas ta altkäemaksuks saadud raha, kui tal oli vaja Vilja Savisaarele lahutuse käigus umbes 170 000 eurot maksta.
Mihhail Korb: keegi ei mõjutanud kioskikonkurssi
Eelmisel nädalal rääkis tollal Korbi asetäitjaks olnud Aleksander Pihlo, endise nimega Aleksander Raide, et 2008. aastal pidi viinerikioskite rajamise konkursi võitma Alexander Kofkini ettevõte Estkompexim.
"Ta ei osanud ühtegi Kofkini ettevõtte eelist nimetada, kuid ütles, et selle taga on isiklikud suhted Alexander Kofkini ja Edgar Savisaare vahel. Pihlo kinnitas, ei puutunud kioskite konkursi toimumise ajal kokku toonase linnapea Edgar Savisaarega, kuid lisas, et Mihhail Korb ütles talle, et tegemist oli Savisaare-poolse huviga."
Korbi Pihlo tunnistus pahandas. Korb ütles, et tegemist on tema nime mustamisega. Ta ütles, et Pihlo kirjeldus tollastest sündmustest ei vasta tõele. "Sellises stiilis jutuajamisi meie vahel ei ole olnud," ütles Korb.
Korb meenutas, et ühel päeval toimus linnaosavalitsuses läbiotsimine, tollal Raide nime kandnud Pihlole esitati süüdistus korruptsioonis ja ta mõisteti süüdi.
Korb ütles, et tema teada polnud Savisaarel kioskikonkursil mingit rolli.
Paljudele süüdistaja küsimustele vastas Korb, et ta kas ei mäleta või ei tundnud selle vastu huvi. Küsimus, kellelt tuli kioskikonkursi initsiatiiv, tekitas natuke segadust. Kohtus ütles ta, et initsiatiiv tuli linnaosavalitsuselt, aga varem ülekuulamisel rääkis ta, et Kofkini firma Estkompeximilt. Vastuseks süüdistaja küsimusele, kus tõde on, vastas Korb, et kusagil vahepeal ja ta ei mäleta enam täpselt.
Ain Seppik: lahutus oli Savisaarele väga raske
Savisaare kunagine sõber ja erakonnakaaslane Ain Seppik ütles, et 2009. aastal peale kohalikke valimisi helistas talle Savisaar ja küsis, kas ta poja firma saaks anda talle laenu seoses abielulahutuse ja ühisvara jagamisega.
Seppik konsulteeris poeg Suleviga ja leidsid, et lühiajalist laenu on tõesti võimalik anda. Tehti põhjalik laenuleping, Savisaar tuli Seppikute kontorisse ajakirjandusmajas Pärnu maanteel, kirjutas lepingule alla ja sai samal päeval raha kätte.
Seppik ütles, et Savisaar oli tema jaoks usaldusväärine inimene ja ta ei kahelnud, et Savisaar maksab laenu tagasi. Seppiku sõnul pangad nii kiirelt laenu ei anna, aga arvestades Savisaare sissetulekut ja talle kuuluvat kinnisvara, oleks Savisaar kindlasti kuu aja jooksul pangast laenu saanud, et Sulevile tagasi maksta.
Lahutus Vilja Savisaarest oli Seppiku sõnul Savisaare jaoks murranguline sündmus, see oli tema elus väga raske. Savisaarest oli Seppiku sõnul näha, et see protsess mõjus talle väga raskelt. See oli delikaatne ja tema jaoks väga raske teema.
Seppik ütles, et sellistes küsimustes soovivad kõik tipp-poliitikud, sealhulgas Savisaar, diskreetsust. Seppik leidis, et Savisaarel oli põhjust eeldada temalt diskreetsust.
Ta ütles, et ei teadnud midagi ei Savisaare välisfirmadest ega Keskerakonna rahastamisest Šveitsist.
Seppik ütles, et pole Savisaarega suhelnud peale 2012. aastat, kui ta lahkus Keskerakonnast. Peale tunnistust pakkus Savisaar talle kätt ja tänas Seppikut.
Sulev Seppik: isa vahendas laenu
Ettevõtja Sulev Seppik ütles, et 173 000 euro suuruse laenu Savisaarele andis ta seetõttu, et tema isa Ain Seppik, kes tunneb Savisaart, palus raha laenata.
Laen tuli tagastada ühe kalendrikuu jooksul, aga tagastamine läks natuke üle. Mis vahenditest Savisaar laenu tagasi maksis, ta ei teadnud.
Projekteerija: linn oli ebatavaliselt toetav
Kümnekonna aasta eest Kofkini firma Estkompexim viinerikioskite vee ja kanalisatsioonivõrkudesse ühendusi projekteerinud Siim Kadak ütles, et ehituslubade taotlemine linnalt on alati keeruline protsess. Viinerikioskite puhul rääkisid aga Estkompeximi inimesed, et kui linnaga on vähegi probleeme, tuleb sellest rääkida ja peremees ehk Kofkin ajab asjad korda.
Samal koosolekul oli kohal ka infrastruktuuri ja võrkude osakonnast Jüri Kurba. Tema sai ülesandeks kaasa aidata, et asjad ei seisaks. Jüri Kurba rõhutas, et kui on probleeme, tuleb talle helistada, ka ettevõtlusameti inimene tundis huvi, et kas asjad liiguvad õiges tempos. Boris Dubovik kultuuriväärtuste ametist, kes tavaliselt oli väga jäik, tõstis arusaamatult käed üles.
Taoline asi oli Kadaku sõnul ebatavaline. Enamasti oli linnalt lubade saamine keeruline isegi linna enda objektide tarbeks.
Kadak ütles, et osad märkused võttis maha Kurba ise. Kadaku sõnul tehakse mõnikord märkuseid lihtsalt tegemise pärast ja nende mahavõtmine oli õige, aga mõned teised oleksid ilmselt analüüsi eeldanud.
Priit Willbach: nii ideaalset projekti kui Meritoni laiendus on Tallinnas vähe olnud
Kümnekonna aasta eest Meritoni hotelli juurdeehituse projektijuhiks olnud Priit Willbach rääkis, et selleks ajaks, kui tema tuli projekti juhtima, oli eeltöö ehitusloa saamiseks juba tehtud ja temal jäi vaid üle pöörduda linnavalitsuse inimeste poole, et ehitusluba väljastataks.
Willbach ütles, et mingit soosivat suhtumist sellesse projekti linnaametnikelt ta ei tajunud. Ta ütles, et kui tellija on piisavalt kompetentne ja teab oma õigsueid ja kohustusi, siis probleeme ei teki. Nii ideaalset projekti kui Meritoni laiendus on Tallinna linnas vähe olnud, ütles Willbach ja viitas oma pikaajalisele ehituskogemusele.
