Moskvas avati ausammas lugematuid elusid nõudnud "Vene kultuuribrändi" loojale Mihhail Kalašnikovile

Vene ametnikud ja õigeusu vaimulikud avasid täna Moskvas ausamba Mihhail Kalašnikovile, kelle ikooniline relv AK-47 on kustutanud üle maailma lugematuid eluküünlaid.

Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski ülistas leiutajat ja nimetas Kalašnikovi automaati, mida on hinnanguliselt toodetud sada miljonit, Venemaa jaoks kultuuribrändiks, vahendab AFP.

Kalašnikovis olid Medinski sõnul ühendatud venelase parimad iseloomujooned: erakordne looduslik anne, lihtsus ja ausus.

1919. aastal Siberi külas sündinud Kalašnikov suri 2013. aastal Udmurtia pealinnas Iževskis, kus ta elas.

Kalašnikov tuli ideele luua uus automaatrelv, mis töötaks igasugustes tingimustes, pärast seda, kui pettus Nõukogude relvades Teises maailmasõjas, kus ta haavata sai.

Lõpuks viis see AK-47 (Автомат Калашникова 1947) loomiseni. Sellest sai Nõukogude Liidu tohutute relvajõudude standardrelv.

Lihtsuse poolest tuntud relvast sai külma sõja ajal iseseisvusvõitluste ja vasakradikaalide sümbol üle maailma. See on leidnud tee Aafrika riigi Mosambiigi ja Liibanoni šiiitliku liikumise Hizbollah’ lipule.

Kalašnikov ei saanud kunagi osa miljonite 80 riigi relvastuses olnud omanimeliste relvade müügitulust. Pensionile läks ta alles aasta enne surma 93-aastasena.

Kuus kuud enne surma kirjutas Kalašnikov Vene õigeusu kiriku juhile ja avaldas kahetsust maailma kõige levinuma relva loomise eest.

„Minu hingepiin on talumatu,“ kirjutas Kalašnikov kirjas, mis hiljem avaldati ajalehes Izvestija.