VIDEO | Jaak Prints ettekandes riigikogulastele: mõistke meie hirme, aga ärge tekitage neid

Täna pöördus näitleja Jaak Prints oma kõnega riigikogu täiskogu poole, kutsumaks rahvasaadikuid üles lõpetama rahva põhjendamatu hirmutamine ajastul, mil maailm põhineb kuulujuttudel.

Prints möönis, et ei ole just kõige targem tegu tulla riigikogu ette oma argusega kelkima, sest hirmutatud on ta ka ise, ent teda ajendas seda tegema tunne, et sarnaselt temale kardab kogu Eesti.

Kuid kartus on Printsi hinnangul tihti põhjendamatu ja tuleneb sellest, et meie maailmapilt ei moodustu enam kogemustest "Me ei õpi enam tundma teist inimest enam seeläbi, mida me tema kohta teame, vaid selle järgi, mida temast räägitakse. Me elame maailmas, mis põhineb kuulujuttudel," rääkis ta.

"Kas keegi teab, mida lüpsja lehmade juures täpselt teeb? Paljusid asju me ei tea, ent siis me usaldame teisi. Aga mida teha siis, kui teised meile valetavad?" püstitas Prints küsimuse.

Prints tõi näiteks kuulduse, et Eestisse tuleb hulgaliselt pagulasi, kes hakkavad saama 2000 euro suuriseid toetusi kuus ning kes hävitavad oma tulekuga meie keele ja kultuuri. "Aga kui ma küsisin kommentaari inimestelt, kes juba aastaid selle teemaga igapäevaselt tegelevad, ütlesid nad, et see on võimatu. Mitte ükski pagulane ei hakka kunagi saama 2000 eurot toetust kuus."

Prints ei näe ka keele ja kultuuri kadumise ohtu, kuivõrd viie aasta jooksul on pagulasi tulnud kõigest kortermaja täie jagu. "Üks püstakutäis inimesi ei hävita eesti keelt ja kultuuri, sest meie keel ja kultuur ei ole nii nõrgad, et nende hävitamiseks piisaks ühest ühistu koosolekust," kõneles Prints, soovitades kuulujutte faktidega kontrollida.

"Hirmude õhutamine ei ole lahendus. Palun, ärge tehke nii. Inimeste õigustatud hirmude konverteerimine häälteks ei ole lahendus, vaid küüniline poliittehnoloogia."

Inimestele ei saa tema sõnul ette heita, et nad kardavad ja ei ammuta infot õigetest allikatest. "Hirm on päris. Ükskõik, kui alusetult on see tekkinud." Hoopis tuleks tegeleda probleemide õhutamise asemel nende lahendamisega.

Täna toimus riigikogus SDE fraktsiooni korraldatud arutelu teemal "Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed", kus Printsi kõnele eelnes Marju Lauristini ettekanne "Liberaalse demokraatia tähtsus Eesti iseolemises“. Lauristini kõnele järgnes ligi poole tunni pikkune küsimuste ja vastuste voor.

Ametliku programmi lõpetas SDE riigikogu liige Toomas Jürgenstein 15-minutilise kõnega "Rahvusluse rikkusest". Pärast kõnesid ol võimalus sõna võtta ka riigikogu liikmetel.

Enne Lauristini kõne küsis Andres Herkel Vabaerakonnast riigikogu aseesimehelt Enn Eesmaalt, kas Jaak Printsi ettekande näol on tegu ettekande või etendusega. Herkeli sõnul on pretsedenditu, et ettekande esitajalt ei saa küsimusi küsida.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme märkis, et kui Printsilt küsimusi küsida ei saa, on juba tegu demokraatia väärtuste kahjustamisega. Sel põhjusel lahkus Printsi ettekande ajal saalist kogu EKRE fraktsioon. Kokku oli ettekande ajal saalis 35 saadikut.

Eesmaa ütles, et Printsi ettekannet puudutavaid küsimusi võib esitada teistele ettekandjatele ehk Lauristinile ja Jürgensteinile.

Lauristin ütles enne oma ettekannet, et tema oleks selle poolt, et ka Printsilt saaks küsimusi esitada.

Jaak Printsi ettekannet on võimalik jälgida ka otseblogis.

false