VIDEO | Ajaloolisel iseseisvushääletusel osalevad Iraagi kurdid põhjendavad, miks nad sõltumatust soovivad

Täna algas hääletus Põhja-Iraagis asuva Kurdistani regionaalvalitsuse korraldatud iseseisvusreferendumil, hoolimata kurdide naabrite ähvardustest ja hirmust uue ebastabiilsuse ja vägivalla ees Lähis-Idas.

Valimisjaoskonnad avati kohaliku aja järgi kell kaheksa ja need sulguvad kell 18. Referendumi lõplikud tulemused tehakse teatavaks 72 tunni jooksul, vahendab Reuters.

Oodatakse, et referendumil öeldakse iseseisvusele selge „jah“, kuid see ei ole siduv ja on mõeldud andma Massoud Barzani juhitavale Kurdistani regionaalvalitsusele volitused eraldumisläbirääkimiste pidamiseks valitsusega Bagdadis ja naaberriikidega.

Valimisõigus on kõigil registreeritud elanikel, kurdidel ja mittekurdidel Põhja-Iraagi kurdide valduses olevatel aladel alates 18. eluaastast.

Valimiskomisjoni hinnangul on hääleõiguslikke 5,2 miljonit, sealhulgas need, kes elavad välismaal.

Valijad peavad vastama jah või ei vaid ühele kurdi, türgi, araabia ja assüüria keeles esitatud küsimusele: kas te tahate, et Kurdistani regioon ja Kurdistani alad väljaspool regiooni saaksid iseseisvaks riigiks?

Referendum toimub vaatamata tugevale rahvusvahelisele survele Barzanile selle ärajätmiseks, sest kardetakse, et see tekitab uusi konflikte Bagdadi ning Iraani ja Türgiga.

Iraan keelustas eile otselennud Kurdistani ja sealt Iraani ning Bagdad palus peatada välismaalastel otsese naftakaubanduse Kurdistaniga ja nõudis, et regionaalvalitsus annaks üle kontrolli rahvusvaheliste lennuväljade ja piiripunktide üle Iraani, Türgi ja Süüriaga.

Türgi ähvardas vastusammudega, kuid on hoidnud kurdi naftaekspordi torujuhet, mis läbib Türgi territooriumi, avatuna.

Teheran ja Ankara kardavad separatismi levikut nende kurdide aladele. Lisaks sellele toetab Iraan šiiitlikke rühmitusi, mis on hoidnud oma käes juhtivaid julgeoleku- ja valitsuspositsioone Iraagis pärast USA juhitud sissetungi Saddam Husseini kukutamiseks 2003. aastal.