Kossatšjov kinnitas kolmapäeval ajalehes Izvestija ja Venemaa välisministeeriumi ametlikul koduleheküljel avaldatud intervjuus, et Eestis on 480 000 ja Lätis 160 000 kodakondsuseta isikut.

Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti andmeil elab Eestis tegelikult umbes 160.000 määratlemata kodakondsusega ehk niinimetatud halli passiga inimest ning nende arv väheneb pidevalt. Osa sellistest inimestest võtab mõne teise riigi kodakondsuse, kuid suurem osa naturaliseerub.

Tänavu jaanuaris esitas taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks 449, veebruaris 419, märtsis 826, aprillis 813 ning mais 623 inimest, aasta algusest on kodakondsuse taotlejaid kokku 3130.

Kossatšjov lisas, et EL ei tunnista halli passi ja seega on nad suletud Eesti ja Läti piiresse. Ta kinnitas ka tõsiasja vastu eksides, et mittekodanikud ei saa osaleda kohalikel valimistel. “Nad maksavad kohalikke makse, kuid ei hääleta,” ütles ta.

Riigiduuma väliskomisjoni esimees ütles, et olukorra eest vastutavad nii Läti ja Eesti kui ka EL. “Ja me ootame seda EL-ilt,” lisas ta.

Kossatšjov kinnitas, et Moskva ei kasuta Eesti ja Läti venekeelset elanikkonda oma huvides. “Meie jaoks ei ole see olukord võimalus neile riikidele kätte maksta selle eest, et nad mõnikord käituvad Venemaa-vastaselt,” ütles ta. “Me oleme sellesse kistud, sest meieni jõuavad massiliselt pöördumised inimestelt, kes anuvad abi. See on Euroopas pretsedenditu olukord.”

Komisjoni esimees lisas, et Venemaa pole huvitatud Vene partei loomisest Euroopas. Ta ütles, et kui Läti ja Eesti venekeelsed poliitikud sellise partei loovad, on see nende õigus, kuid see võib Venemaa suhted europarlamendiga keerukamaks muuta. Tema sõnul võivad europarlamendi kõige radikaalsemad Venemaa-vastased jõud sel juhul hakata Venemaad süüdistama tungimises oma seinte vahele.

Kossatšjov ütles, et seepärast ei paku partei loomise projekt Moskvale huvi, kuigi Venemaa mõistab inimeste tahet, kui nad selle ellu viivad.