Riigiduuma nimetas Ukraina uut haridusseadust vene rahva etnotsiidi aktiks, pahased on ka teised riigid
„Ukraina võimude otsus rikub Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahelist sõpruse, koostöö ja partnerluslepet 1997. aasta 31. maist, mille järgi on pooled kohustatud tegema koostööd võrdsete võimaluste ja tingimuste loomisel vene keele õppimiseks Ukrainas ja ukraina keele Vene Föderatsioonis, pedagoogilise kaadri ettevalmistamiseks nende keelte õpetamiseks haridusasutustes ning andma nendel eesmärkidel võrdväärset riiklikku toetust,“ öeldakse dokumendis, vahendab UNIAN.
Riigiduuma rõhutas, et Ukraina presidendi allkirjastatud haridusseadus on vene rahva etnotsiidi akt Ukrainas. Avalduses märgitakse, et seaduses nähakse ette, et 2020. aastaks muutub haridussüsteem täielikult ukrainakeelseks, mis viib venekeelsete koolide ja klasside kadumiseni ning rahvusvähemuste koolide kadumiseni.
Riigiduuma kutsus üles ühendama kõiki parlmamentlikke jõude kõigi Ukraina põlisrahvaste ja rahvusvähemuste kaitseks „sunniviisilise assimileerimise ja mis iganes diskrimineerimise vormide pealesurumise eest“.
Riigiduuma liikmed väljendasid solidaarsust Bulgaaria, Ungari, Kreeka, Moldova, Poola ja Rumeenia võimude ning osa Ukraina elanike seisukohaga selle seaduse kohta ning kutsusid teiste riikide parlamente, mille ametlikud keeled on Ukrainas tunnustatud regionaalkeeltena ja rahvusvähemuste keeltena, astuma samme selle hukkamõistmiseks. Samuti kutsusid riigiduuma liikmed võtma tarvitusele ühised meetmed põlisrahvaste ja rahvusvähemuste esindajatest Ukraina kodanike õiguste rikkumistele vastuseismiseks ja nende diskrimineerimise eest kaitsmiseks ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Nõukogu põhiõiguste tagamist ja emakeele kasutamist puudutavate rahvusvaheliste õigusaktide kõrvalekaldumatule järgimiseks.
Ukraina ülemraada võttis haridusseaduse vastu 5. septembril. See näeb ette 12-klassilise keskhariduse. Seaduse järgi võidakse õppeasutustes programmi järgi õpetada üht või mitut ainet kahes või enamas keeles – riigikeeles ning inglise ja teistes Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Rahvusvähemuste esindajatele tagatakse õigus õppimisele kommunaalasutustes hariduse saamiseks riigikeele kõrval ka vastava rahvusvähemuse keeles. See õigus realiseeritakse vastava rahvusvähemuse keeles õppetööga klassides (gruppides) riigikeele kõrval.
Seaduse üle on muret väljendanud Rumeenia välisministeerium ja oma visiidi Ukrainasse jättis ära Rumeenia president Klaus Iohannis.
Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas, et Ungari ei hakka seoses uue haridusseadusega toetama Ukraina algatusi rahvusvahelistes organisatsioonides.
