DELFI FOTOD | Vägeva heli- ja valguspargiga Tartu kaarsild saab veel viimast lihvi ja ootab homset avamist, kaarele ronimine eeldab nüüd pisut suuremat pingutust
Kaarsilla üheks suurimaks probleemiks on seni olnud inimeste huvi kaare otsa ronida, mis enne remonti veel üsna lihtsasti teostatav oli. Remondiga sooviti aga seda oluliselt raskendada, ent päris piirdeid panema ei hakatud.
"Põhiline muudatus on see, et müüriosa läks kõrgemaks, mis tähendab, et põhimõtteliselt on raskem sinna üles vinnata. Aga me otseselt ei tahtnud silla arhitektuurset lahendust tarade või muude asjadega rikkuda," ütles Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.
Märkimisväärne on aga ka kaarele paigutatud võimas heli- ja valgusinstallatsioon. Kui tavatarbe helisüsteemid on orienteeritud ühes suunas kuulamisele, siis Kaarsillale paigaldatud ruumiline helisüsteem tähendab helide esitamist läbi 12 kõlari. "Helipilt muutub ruumis ning sõltub kuulaja asukohast sillal," selgitas magistrant Martin Rästa, kes on installatsiooni üks autoritest.
Iga päev kostub sünkroonis raekoja kellamänguga sillalt viie erineva helikunstniku teosed mis algavad dialoogist kellamänguga ning arenevad sellest edasi. Helikujundus ei ole aga kellamängu toetav element, vaid iseseisev teos, mis arvestab keskkonnas toimuvat ja aitab linnaruumi helipilti siduda ja rikastada.
Teoseid saab silla läheduses kuulda igapäevaselt viis korda päevas algusaegadega kella 9.03st kuni 21.03ni iga kolme tunni tagant.
Iga heliteost saadab valguslahendus, mis on autori komponeeritud. Nii valgus- kui helilahendused on loodud spetsiaalselt Tartu kaarsilla jaoks.
Heli- ja valguskujunduste eesmärk on autorite sõnul rikastada nii arhitektuuriobjekti kui ka seda ümbritsevat keskkonda, pakkudes linnakodanikele huvitava ja seni Eesti avalikus ruumis ainulaadse kogemuse saamise võimalust. Loomingulise kontseptsiooni märksõnad on vesi, voolamine ja peegeldused. Nii nagu sild loob kahe kalda vahel ühenduse, otsib ka kaarsilla helikujundus dialoogi ümbritseva keskkonnaga ning oluliste ümbritsevate helidega.
Raekoja kellatornist kostuvad kellamängu helinad voolavad sillale edasi ja peegelduvad muundunud kujul linna tagasi. "Just nagu vesi, mis moonutab keskkonna peegeldusi," toob Rästa näite. Dialoog kellamängu ja kaarsilla helide vahel seob autorite sõnul linnaruumi tervikuks ning suurendab nii silla ning ka jõe kohalolu.
Eriliseks teeb kaarsilla valgus- ja helikujunduse see, et kuigi avalikus ruumis toimivaid heliga seotud skulptuure või installatsioone on Eestis teisigi, ei kasuta need ruumilist heli ning on oluliselt väiksemas mastaabis lahendused. "Sisuliselt võib öelda, et Tartu kaarsillast saab Eesti suurim heli- ja valgusinstallatsioon," arvavad installatsiooni autorid.
Installatsioonide autorid on Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakonna magistrandid. Lisaks Rästale kuuluvad autorite ringi Aivar Tõnso, Liisi Küla, Roman-Sten Tõnissoo ja Sten Saarits
Tartu linnapea Urmas Klaas tänas tartlasi mõistva suhtumise eest silla remondiga kaasnenud ebamugavustega liikluses leppimisek eest. "Rõõmustame koos tartlasega, et kesklinna saab taas otse ja kiiresti tulla ning et meie linna üheks sümboliks kujunenud Kaarsild on saanud kauni ja kaasaegse väljanägemise," lisas ta.
50ndate lõpul ehitatud jalakäijate sillal remonditi kõik põhikonstruktsioonid ja silda laiendati silda mõlemalt poolt meetri võrra. Sillale ehitati kõigile liiklejaile mugavad peale- ja mahatulekud ning kesklinna-poolses osas on nüüdsest ka kaldapromenaade ühendav sillaalune kergliiklustee. Kaarsillale on paigaldatud ka uued valgustus-, heli- ja elektrisüsteemid.
Kaarsilla rekonstrueerimisprojekti tegi OÜ Tinter-Projekt., silla rekonstrueeris AS TREV-2 Grupp ja omanikujärelevalvet tegi AS Taalri Varahaldus.
