Nobeli kirjanduspreemia võitis jaapani päritolu inglise kirjanik Kazuo Ishiguro
Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia laureaat on inglise kirjanik Kazuo Ishiguro, kes on Nobeli komitee sõnul suure emotsionaalse jõuga romaanides paljastanud kuristiku meie illusoorse maailmaga seotuse tunde all.
Ishiguro sündis 1954. aasta 8. novembril Jaapanis Nagasakis. Perekond kolis Suurbritanniasse, kui Ishiguro oli viieaastane. Jaapanit külastas Ishiguro uuesti alles täiskasvanuna.
1970. aastate lõpus lõpetas Ishiguro Kenti ülikooli inglise keele ja filosoofia erialal ning läks East Anglia ülikooli edasi õppima loomingulist kirjutamist.
Ishiguro on olnud vabakutseline kirjanik alates esimese raamatu "A Pale View of Hills" ("Mägede kahvatu terendus") ilmumist 1982. aastal. Nii tema esimese kui ka järgmise raamatu "An Artist of the Floating World" ("Hõljuva maailma kunstnik") tegevus leiab aset Nagasakis mõned aastad pärast teist maailmasõda.
Juba nendes esinevad teemad, millega Ishiguro kõige rohkem seotud on: mälu, aeg ja enesepettus. See on eriti märgatav Ishiguro tuntuimas romaanis "The Remains of the Day" ("Päeva riismed") (1989), millest tehti ka film Anthony Hopkinsiga peaosas.
Ishiguro teoseid iseloomustab hoolikalt vaos hoitud väljendusviis, mis ei sõltu mingisugustest aset leidvatest sündmustest. Samal ajal sisaldab tema hiljutisem looming fantastilisi jooni. Düstoopilise teosega "Never Let Me Go" ("Ära lase mul minna") (2005) tõi Ishiguro oma loomingusse ulme külma allhoovuse. Selles romaanis, nagu ka mitmetes muudes, leiame me ka muusikalisi mõjutusi. Rabav näide on novellikogu "Nocturnes: Five Stories of Music and Nightfall" ("Nokturnid: viis lugu muusikast ja hämarusest") (2009), kus muusika mängib otsustavat rolli tegelaskujude suhete kirjeldamisel. Oma viimases romaanis "The Buried Giant" ("Maetud hiiglane") (2015) läheb eakas paar teekonnale läbi arhailise Inglismaa maastiku, lootes taaskohtuda oma täiskasvanud pojaga, keda nad pole näinud aastaid. See romaan uurib liikuval viisil, milline on mälu suhe unustuse, ajaloo suhe oleviku ning fantaasia suhe tegelikkusega.
Lisaks kaheksale raamatule on Ishiguro kirjutanud ka stsenaariume filmide ja televisiooni jaoks.
