Toomas Hendrik Ilves: me vajame ülemaailmset liitu demokraatia kaitsmiseks küberohtude eest
President Toomas Hendrik Ilves kirjutab ajalehes Washington Post ilmunud arvamusloos, et ajal, kui Facebook annab kongressi uurijatele üle Vene propagandareklaamid USA valimiste kohta, tuleb mõista, et see on osa palju laiemast rünnakust, ning need digitaalsed rünnakud ohustavad kõiki demokraatiaid läänes ja mujal.
Viimase aasta valimiste vastased rünnakud on Ilvese sõnul asümmeetrilised, sest liberaalsed demokraatiad ei vasta ega saa vastata küberrünnakutele nende valitsemisviisi vastu sama mõõduga. Vabade ja ausate valimistega demokraatiad on rünnakule haavatavad, samas kui autokraatsetes ühiskondades loeb ainult see, kes hääli loeb. Kui demokraatiad levitaksid aktiivselt valeuudiseid Kremli kohta, alandaks see meid ainult Venemaa tasemele ja viiks suurema rõhumiseni seal, kirjutab Ilves.
Lisaks valimistele on kübersõjapidamine muutnud relvakonfliktide traditsioonilised reeglid kõrvalisteks. Ilves mainib seejuures uudist, et Venemaa häkib Eestis NATO sõdurite nutitelefone. See paneb Ilvese sõnul küsima, mis on „heidutus“ digitaalmaailmas. Mis on proportsionaalne vastus, kui häkitakse laeva navigatsioonisüsteemi või seisatakse elektrijaam, küsib Ilves.
Ilves kirjutab, et vastus nendele küberkuritegudele peab olema rahvusvaheline ja laial alusel, alates sotsiaalmeedia reguleerimisest kuni elektrivõrgu ja valimissüsteemide kaitsmiseni. Kollektiivkaitse ülesehitamine selles uues koodisõjas on vähemalt sama suur väljakutse, kui territoriaalsete või regionaalsete ohtude tõrjumine külma sõja ajal, märgib Ilves.
„Tänapäeval jääb NATO territoriaalkaitse sama oluliseks kui alati, aga lisaks julgeolekuorganisatsioonidele, millele oleme toetunud alates 1949. aastast, vajame me uut tüüpi kaitseallianssi kõigi demokraatiate kaitsmiseks – sellist, mis ei oleks seotud geograafiaga. Me vajame rangetel kriteeriumidel põhinevat organisatsiooni kõigi riikide kaitsmiseks, mis on tõelised demokraatiad, mida defineerivad vabad ja ausad valimised, õigusriik ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamine. Lõpuks on ju Austraalia, Jaapan, Uruguay ja Tšiili, mis on järelevalveorganisatsiooni Freedom House poolt kõik loetud „vabadeks“ demokraatiateks, sama haavatavad kui Põhja-Atlandi NATO liitlased,“ kirjutab Ilves.
„Küber-NATO“ loomine oleks Ilvese sõnul keeruline, aga seda oli ka NATO enda loomine, mis kutsuti ellu alles pärast edukaid kommunistlikke riigipöördeid Ida-Euroopas. Mis puutub digitaalohtudesse, siis on äratuskell liberaalse lääne jaoks Ilvese hinnangul juba piisavalt helisenud.
NATO küberkaitsekoostöö keskusega Tallinnas, NATO strateegiliste kommunikatsioonide keskusega Riias ja Euroopa hübriidohtude vastase keskusega Helsingis on kontseptuaalne baas rahvusvaheliseks digitaalkaitseks Ilvese sõnul olemas. Vaja on veel ohtude ühise iseloomu tunnustamist ja poliitilist tahet, et tuua huvitatud riigid kokku, et kaardistada, kuidas tagada liberaalsete demokraatiate kaitse. Ilves leiab, et sarnaselt mõtlevatele riikidele, nendele, mida Freedom House kvalifitseerib „vabadeks“, avatud konverents oleks hea algus. Kuni valitsused ei võta demokraatia kaitset digitaalajastul ette kollektiivselt, nii NATO-s kui ka väljaspool allianssi, jäävad liberaalsed demokraatiad 21. sajandi küberohtudele haavatavateks, kirjutab Ilves.
