Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Jevgeni Ossinovski kaebust Delfis 7. juunil ja Eesti Päevalehes 8. juunil 2017 ilmunud artikli „Lehelapsi palganud Ekspress Meedia: minister Ossinovski valetab” peale ja otsustas, et väljaanded rikkusid head ajakirjandustava.
Uudises on kirjas, et minister Jevgeni Ossinovski viitas riigikogu infotunnis tööinspektsioonile laekunud kaebusele, et laps pidi Ekspress Grupi heaks töötama kümme tundi päevas. Ekspress Meedia lükkas artiklis ministri väite ümber.
Jevgeni Ossinovski kaebas pressinõukogule, et ajakirjanik ei olnud sõltumatu, kuna täitis artiklit kirjutades oma tööandja kui konfliktses kaasuses huvitatud osapoole korraldust. Kaebaja lisas, et ajakirjanik ei võtnud tõest menetlusinfot omava tööinspektsiooniga ühendust, kuigi ta palus seda ajakirjanikul teha. Sellega on Jevgeni Ossinovski hinnangul jäetud kontrollimata info tõesus ja allikate usaldusväärsus. Kaebaja ei ole rahul, et väljaanded ei avaldanud materjali, mille tööinspektsioon neile hiljem saatis.
Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid pressinõukogule, et Ekspress Meedia juhatuse liikmed ei mõjuta ega saagi organisatoorselt mõjutada ajakirjanike tööd ja ajakirjanik oli oma tegevuses sõltumatu. Väljaanded märkisid, et Eesti Päevaleht ei kasuta paberlehe müümiseks lehelapsi ja Delfil puudub üldse lehelaste vahendatava teenuse väljund. Väljaanded selgitasid, et ajakirjanik oli tutvunud väärteomenetluse materjalidega, samuti on artiklis kajastatud kaebaja seisukoht.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud artiklis sõna andma Jevgeni Ossinovskile.
Samuti rikkusid väljaanded ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on pealkirjas kasutatud sõna „valetab” liiga kategooriline ja eksitab lugejaid. Delfi muutis hiljem küll pealkirja, kuid pressinõukogu juhib väljaande tähelepanu sellele, et pealkirja alla ei ole märgitud, millal seda muudeti.
Pressinõukogu hinnangul ei ole Eesti Päevaleht ja Delfi rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 2.3., mis näeb ette, et ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse teenistuses.
