Lugeja kooseluseadusest: kogu selle rutakalt kehtestatud "krempli" vundament paistab lootusetult mäda
Meenutan ka, et sallimatuseks ja vihameelsuseks tituleeritud "kobrutamine" Eesti avalikkuses algas siiski alles hiljuti. Siis, kui päevakorda ujus homoabielude teema. Rahulolematus on mu meelest siiski mitte "kellegi" vaid "millegi" vastu.
Kooseluseaduse rutakast läbisurumisest alates on toimunud vassimishõnguline retoorika a la mis omasooiharus, see on universaalne seadus kõigile. Tegelikkuses ainult homoseksuaalsuse aspektist kogu seadusekäsitlus ja -tõlgendus toimuvadki. Parafraseerides pilvelõhkuja katuselt alla visatud riistvara vananemist enne asfaldini jõudmist tuleb tõdeda, et kooseluseadus näikse olevat vananenud enne, kui spiikri ülestõstetud haamer vastu lauda kolksatas.
Seksuaalse käitumise kõrvalekalletest on homoseksuaalsus vaid üks paljudest. Millest on sugenenud arvamus, et sellel on õigus teiste minoriteetide arvelt endale eristaatust nõuelda, kehtestada? Alustades leebemast otsast.
Monogaamia - mis õigusega on Eestimaa asukad kehvemas õiguslikus situatsioonis kui nood kaugete maade persoonid, kellele mitmenaise või -mehe pidamine on täiesti argine praktika? "Seal kuskil" pole ka abiellumine kitse või lehmaga midagi nii ekstreemset, et külaelanikud ei tihkaks tanumale trallitama tormata. Suuteline ollakse ka Empire State Buildingusse armuma sedavõrd, et võimalusel kihlutaks jalamaid.
Viimaste päevade "...Jumal on meid kõiki oma näo järgi loonud..." juttu on nii külluslikult olnud, et "komberuumi" argumentatsioon mõjuks variserliku protestina. Ainuüksi monogaamiaentusiastide kontekstis on kooseluseaduse paragrahvid 1(p1) ja 2(p1) ja 3(p1) ja 8(p1) ja 17(p1) äärmiselt diskrimineerivad. Võrdluseks. Kui mõnedes riigikorraldustes on "ülemkoda" ja "alamkoda" tavapärane praktika erinevate õigustega nende liikmetele, siis pereasjades on Eesti seadusandja pidanud taunimisväärseks olukorda, kus kellegi abieluline partnerlus ühe ja kooseluline partnerlus teise isikuga üheaegselt saaks legaalne olla. Rääkimata sellest, et ühel naisel või mehel saaks samaaegselt olla nt. 3 abielulist ning 5 kooselulist legaalset partnerlust.
Lühidalt on praegune kooseluseadus sedavõrd diskrimineeriv teiste minoriteetide suhtes ja küsitavustest kubisev keiss, et kogu selle rutakalt kehtestatud "krempli vundament" paistab lootusetult mäda. Selle asemel, et kitzberglik-talupoegliku "iseenese tarkusest" jonniga jätkata diletantlikku pusimist, on mõistlikum Toompeale kutsuda kokku ekspert-töögrupp: antropoloogid, juristid, seksuoloogid, zooloogid, usuringkondade esindajad jne, ning lasta neil rahulikult oma tööd teha. Ettnägelikult ja arvestusega, et moodsad ajad on hakanud üha kiiremalt kätte jõudma ning tasuks koostada seksuaalkäitumuslike kõrvalekallete edetabel alustades leebematest.
