Vahetustudeng Soomes: ma ei ole siin kohanud ühtegi eestlast!

Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased ja kutseõppurid. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas võõrad maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma looga alustab Tallinna Ülikoolis noorsootööd õppiv Sirelin Koval, kes sõitis Erasmusega Soome Oulu Ülikooli.

Miks just Soome?
Kõik algas selle aasta jaanuaris kui tuli hakata vaatama koole kuhu minu õppekavaga üldse minna saab. Valikuid oli üsna palju, kuid Soome Oulu Ülikool oli ainuke, mis jäi kohe silma. Kodulehel oli kõik informatsioon olemas, kool ise on heal tasemel ning kultuuriliselt ei ole ka väga suur muudatus.

Otsus “külma riigi” kasuks tuli vast paljugi ka seetõttu, et olen aastate jooksul veetnud üsna palju aega Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Soome aga on endiselt minu jaoks võõras ning usun, et oma naabreid on väga oluline tunda.

Miks siis just Soome? Talv on üks mu lemmik aastaaegu – kõik see lumi, suusatamine, kelgutamine ja palju muud. Kas ainult mulle tundub, et saun muutub talviti aina paremaks? Istud sõpradega saunas, hiljem väike tee kamina ees …pole midagi paremat!

Palju rahvuseid ja maitseaineid
Mu korter asub Oulus Alppila regioonis. Elan seitsme inimesega ühel korrusel, kus kamba peale on köök ja söögituba, 2 wc-d, duširuum ja tuba, mis üritab elutoa mõõtu välja anda.
Igal inimesel on õnneks oma tuba, mis on üsna suur. Kuna korter, mille valisin, on mõeldud rahvusvahelistele tudengitele, siis kogu vajalik mööbel ja köögitarvikud olid kohe olemas (rääkimata suurtest kogustest maitseainetest).

Oma esimesel õhtul korteris tutvusin kahe tüdrukuga – mõlemad Saksamaalt. Üks aitas mul avada korteri ust, sest selle maja korteri võtmed pidavat võtma harjumist. Teine sakslanna tutvutas ennast õhtul hiljem. Ülejäänud korruse elanikud on tulnud järgemööda.
Kokkuvõttes elan siin korrusel sakslaste, prantslase, tšehhi, ungarlase ja šveitslastega. Ühtegi eestlast ei ole veel siin linnas ega ka koolis kohanud – kahjuks või õnneks.

Esimesed kolm päeva sadas lakkamatult ning asi muutus üsna masendavaks. Positiivne oli, et tutvusime oma korrusekaaslastega ning tegime mõned linnatiirud, et tutvuda kohaliku eluga. Asi mis väärib mainimist on see, et Oulu on väga ilus linn. Siin on palju metsa ning linna katavad kergliiklusteed, kus peamiselt sõidavad ratturid. Oulu linna nimetatakse Soome rattapealinnaks, kuna rattateed moodustuvad kokku ligi 500 km.

Lihtne paberimajandus
Kool on ilus ja suur, kergesti ligipääsetav ning samuti kaunis looduskeskses kohas. Mulle isiklikult meenutab massilt suuremat Tallinn Tehnikaülikooli kompleksi. Koolis toimuvad iga päev mingid üritused, laadad, peod. Kõik vajalikud dokumendid oleme saanud enam- vähem tehtud.

Soome puhul on jällegi see hea, et paberimajandus on tehtud võimalikult lihtsaks, tudengikaardid ja tunniplaanid on kättesaadavad läbi Oulu Ülikooli appide. Printimiseks ja raamatukogu kasutamiseks saime lihtsalt kleepsu. Hetkel ootangi ainult postiga saadetavat soome isikukoodi ning hiljem on vaja end registreerida immigratsiooniametis, kuna peatun siin rohkem kui kolm kuud.