Surju valimiskomisjonis töötab naine, kel on 66 aastat liikmestaaži

Väike Surju liitub Saarde vallaga, mis saab pindalalt olema suur, kuid rahvaarvult ikka 5000 päris täis ei tule. Vald üllatas koduse tunde, eakate valijate ning staažika komisjoniliikmega.

Kui astun komisjoni juurde ja ütlen, et soovin valida, siis vaadatakse mind kohe skeptiliste pilkudega – see mees küll siitkandist pole.

„Igaüks on siin tuttav. Keda ei tunne, see saab tuttavaks,” räägib pikalt vallavanema ametis olnud komisjoni liige Evi Kukk.

Väikeses kohas on õhustik hoopis sõbralikum kui suuremas. Jüri Tähemaa tuleb valima lõbusas tujus, sünnipäevalt tulnud. „Näe, Jüri, sina paned minu juurde oma allkirja!”

Värvilises jopes mees viskab nalja: „Mis siin toimub?”

„Mis nüüd tegema peab, kelle poolt hääletama? Ma metsas elanud, ei tea!”

Komisjoni liige selgitab, et vene ajal oli hääletamine, aga nüüd on valimine.

Tegelikult teab Jüri küll, kelle poolt valida. „Ei neela see Saarde vald meid sugugi, eriti kui mina oma hääle kirja panen ja oma mehe esindama saadan.”

Allkirja võtab Jürilt Vaike Nõmmiste. Naine oli esimest korda valimiskomisjoni liige 1951. aastal, kui kohalikus koolis 21-aastaselt õpetajatööd alustas. Õpetajakarjäär oli pikk, kuid kestis vähem, kui amet valimiskomisjonis. Osalenud on Vaike kõigil valimistel, välja arvatud kahel korral, kui ta ise kandideeris. Valimist tuleb harvem ette kui sünnipäeva, ütleb Vaike, ja võtab valimasaabujaid suure rõõmuga vastu. Valmistevabal ajal teeb naine rahvatantsu ja näitleb kohalikus teatris.

„Vanasti polnud allkirja vaja võtta. Andsid inimesele sedeli nimega ja tema siis kas pani lihtsalt kasti või tõmbas nime maha,” räägib Vaike.

Varasematel aegadel tõmbas rahva valima isetegevuslaste taidlemine. Külarahvas toodi hommikul bussidega kohale, müüdi defitsiitset kaupa, mööda küla sõitsid agitaatorid ja üritasid inimesi hääletama saada – 97% valimisaktiivsust oli vaja täis saada. Paljud tellisid kasti koju, kus häälekogujale ikka teed, kooki ja kangemat pakuti. Vaike ei tea, kas kastikogujad pettust ka tegid, kuna allkirja polnud vaja inimeselt võtta. Kõike võis ette tulla, aga komisjonis käis asi korrektselt.

Valdade liitumisel peavad kuuest valla töötajast uue ameti leidma kolm, aga pole viga – ongi pensionieas. Kohalikud räägivad, et vald sai üksi ka hästi hakkama. Nüüd võib ühise pere tunne kaduda.

Kõik majad on renoveeritud, kohe avatakse uus hooldekodu ning kool ja lasteaed on heas korras. Üleujutus hakkab taanduma ning vili sai enne suuri üleujutusi võetud.

Eakad ning ning neli põlvkonda naisi

93-aastane sopran, Estonias ja Vanemuises töötanud Laine Juhansoo on valima tulnud tütre ning väimehega. Polnudki lihtne valikut teha – häält väärinuks kolm kandidaati.

Kui nemad minekule seavad, tuleb sisse 92-aastane Laine Pukk, kellel ka sündmuse üle hea meel.

Valimiskasti tellis koju seitse inimest. Seda võimalust kasutas ka valla vanim elanik.

Vanade aktiivsust ja kokkuhoidu noorema põlvkonnaga paistab Surjus jätkuvat. Sisse astuvad (noorimast alustades) Mia, Kadri, Malle ja Salme, kes on üksteisele neli põlvkonda emasid ja tütreid. Nii on varemgi käidud. Elektrooniliselt valides poleks üldse nii tore.

„Pole läbi rääkinud, kes kelle poolt valib,” teatavad nad rõõmsalt. Kadri räägib, et liitumisest pole lugu – temal on niigi elu Kilingi-Nõmmega seotud.

Noorvalijaid paistab vähem. Üks ei soostu kommenteerima, aga 17-aastane Raido Ott küll. Tema valis oma küla inimese. Raido ei tea, kas mees on mõnes erakonnas või lihtsalt valimisnimekirja liige. See polevatki kohalikul tasandil oluline. „Peaasi, et teeb midagi.”

Raido ütleb, et koolis on valimistest palju juttu olnud ning kõik tema klassikaaslased Pärnu Ühisgümnaasiumist on kas valiku juba ära teinud või teevad seda täna.

Kokku on Surjust 785 hääleõigusega valijat, kellest pealelõunaks kohal käinud alla saja. Eelhääletusega koos on antud 327 häält.