Mõisaküla valimisjaoskond võõrustab ka lätlasi

Mõisaküla on üks neist sõbralikest valimisjaoskondadest, kus esmavalijatele šokolaadi antakse ja kõigi valijatega mõnusalt juttu aetakse.

„Kui noor saab oma esimesele häälele templi peale, siis ikka plaksutame,” teatab komisjoni liige Anu.

„Alguses tõime koduaiast lilli, aga poistele need ei meeldinud,” lisab Silvia. Mõnel olnud lillega lausa häbi majast välja minna ja õied poetati ukse kõrvale.

Kõik esmavalijad saavad nüüd hoopis šokolaadi, sajagrammise, mitte mingi sussimedaljoni. „Päkapikud tulevad hiljem,” teatab Anu. „Šokolaad peab korralik olema.”

Piirilinnas on palju elamisloaga muu kodakondsusega rahvast ja nemadki käivad valimas. Jaoskonda siseneb Arne Riekstinš, kelles nii lätlast kui eestlast, kuid dokument Eesti oma.

Mõisakülas on piiriülest pereloomist palju. Arne on üldse rahvusvahelise haardega – suus kaheksa keelt ning elanud ja õppinud nii soojematel kui külmematel maadel.

Nüüd on elu ta tagasi Mõisakülla toonud, kus ta on pereisa ja laia haardega ettevõtja – valdkonnad finantskonsultatsioon, import, tõlketöö ja projekteerimine.

„Kohalikku poliitikat liiga palju ei jälgi. Kui kõik on hästi, siis võivad samad jätkata. Kui ei, siis on tarvis muuta,” usub rõõmsameelne Arne. Valimisjaoskonda tuli ta kohale selleks, et näha linnarahvast, rääkida natuke juttu ja ühtlasi naabritel külas käia.

Jaoskonnas on komisjoniliikmete rollis Anu Laarmann, Merike Andruško ja Silvia Kuusk. Kaks naist on veel – nemad sõidavad parasjagu läbi 13 inimest, kes valimiskasti koju on tellinud.

Endale on komisjon loonud mõnusa olemise,aga samas kui palju tööd teha ja tore on olla, siis võib endal hääle andmine sootuks ununeda, nagu Anul üks kord juhtus. Kell sai kaheksa ja enam valida ei saanudki. Pärast seda juhtumit teeb ta oma valiku targalt eelhääletamisel.

„Jüri Patune, kes see veel selline on?” kostab valimiskabiini kardina tagant. „Ettevõtja vist,” vastatakse komisjonilaua tagant. „Ja veel üks naljaka nimega, näe kolmas ka,” hüütakse kabiinikardina varjust. Linn on piisavalt väike, kõigi tulijatega võib vabalt paar kuni paarkümmend sõna juttu puhuda.

Kabiini siseneb Leho ja hõikab: „Vaatan, kellel kõige ilusam number on.” Tuleb välja ja räägib, et mõtles viimase hetkeni, kellele hääl anda. Tallegi meeldib valimisjaoskonda kohale tulla, et tuttavate komisjoniliikmetega natuke juttu puhuda. Väikses kohas pole õhustik nii ametlik, kui mõnes suuremas linnas.

Mõisaküla on olnud Eesti väikseim linn, aga kas linna nime ka kandma jäädakse, on lahtine. Valla nimeks saab igatahes Mulgi. Kella neljaks on Mõisaküla valimisaktiivsus olnud 54,8%.